“Lähedal”
Ajakirjade Kirjastus, 2008. 240
lk.
Seda raamatut soovitaks ehk vanemaealistele prouadele ja
noortele naistele, kellele meeldib lahata inimsuhteid. Arvan, et neile
võiks meeldida pihtimus, kus justkui räägitakse kõigest
avameelselt, jäädes aga siiski viisakuse piiresse. Jutustajaks on
küpses eas naine, kes kõike näeb ja mõistab. Jutustaja
annab hinnangu ümbritsevatele, püüab neid mõista ja samas
jääb ise kaugeks jutustajaks, keda katab siivas loor.
Tegemist on pilguheiduga tagasi. Kõik algab kohtumisest isa matustel,
kus hakkavad hargnema kolme õe elu ja hoiakud ning nende elusaatus
läbi ühe õe silmade. Lahti hargnevad suhe emasse ja isasse,
kes on omamoodi võtmeisik.
Toredad on
lapsepõlvemäletused, need on nagu päris: seal on lõhnu
ja värve ja tunnet, kuid kahjuks on see ära kadunud
ülejäänud elust (eriti suhtest endise armsamaga). Võib
olla on see taotluslik... Kuid tunnete kadumisest pole sündinud
elutarkust, on ainult vaatlus.
