Ei ole miskit öelda. Mats, mille Sex Pistols maailmale tagumikku virutas,
oli ikka nii kõva, et maailma kannikas on briti huumori ja briti sotsialismi
ühendusest sündinud värdja obadusest siiamaani valus. Kuninglikust perekonnast
ma ei räägigi, vaevalt leidub peale Elizabeth II valitsejat, kellele on
pühendatud mõnd nii vaimukat teotust kui “God Save The Queen”.
Mitu Sex
Pistolsi plaati peaks ühel inimesel üldse olemas olema? Peaaegu kõik, arvan ma.
Erinevalt näiteks Led Zeppelinist või biitlitest, kelle puhul võib pooled
albumid rahumeeli vahele jätta. Aga kui siiski kompromissidele minna ning
küsida, millise Pistolsi kogumiku peaks tavakodanik veel enne kooliaasta algust
kindlasti soetama, siis ma soovitaks singlikogumikku kohe kindlasti. Need 14
hitti on ülikange kontsentraat, täiuslik essents, samas ka minimaalne kvantum
Sex Pistolsit, mille puudumisel võib igaüks tõsimeeli arutama hakata kas või
selle üle, kummal oli õigus, Tarandil või Ojulandil.
Vajalik ja hea plaat,
ühesõnaga. 10
MART JUUR
Paul Oakenfold
“Bunkka”
(Perfecto)
Jah, lugematute stiilide sünni juures (house, baggy, trance) olnud
Oakie’ on jõudnud alles debüütalbumini. Ja kah paras sigrimigri. Üldfiiling on
suur lämmatav breikbiit, mis jaguneb veidi erinevateks alaliikideks: new age
hippy shit (Perry Farrell, Hunter S. Thompson), kõle träänss ja tühi downtempo
(Emiliana Torrini), ning hip-trip-shit-hop (Asher D, Tricky, aga eriti „Right
Now“, ebakõlade filmiribal „Blade 2“ debüteerinud pala Ice Cube’iga). See
muusika on tühi, üksluine elektroonika. Erutamiseks oleks vaja osavalt
õigetesse kohtadesse paigutatud bassiurinaid. Sellisel kujul „Bunkka“ aga naha
alla ei pääse. Päästa võiksid siis vähemalt vokaalikohad, kuid need on Paul
valinud peamiselt sellised, mis mind isiklikult ka nende eneste plaatidel
ärritavad.
On paar head lugu, aga ka need kõigest kloonid, mille jaoks pole
vaja seda plaati osta: „Southern Suni“ sarnast uneleva naisvokaaliga
progressive’it on täis ansambli Way Out West debüüt aastast 1997, ansambli
Crazy Town mehe Shifty Shellschocki räpitud „Starry Eyed Surprise“ on
„Butterfly: osa 2“.
Aga ameeriklased, kes jumaldasid Oakenfoldi
„Swordfishi“ soundtrack’i ja DJ-seeria plaate, petab kindlasti veel korra ära.
3
MÄRT MILTER
