Kuid heitsin õhtul diivanile ja kavatsesin testiks mõnikümmend lehekülge läbi lugeda. Järgmine hetk juba hahetas – Masini raamat osutus käestpandamatuks, ülipõnevaks dokumentaal-thriller’iks. Autori perekonna dramaatilisest saatusest jõllitab meile vastu kogu 20. sajandi taak – natsismi ja kommunismi kuriteod ja repressioonid, tänu autori sulejooksule ja eelkõige muidugi tema õilsale vanaisale ja isale-onule on see aga “Seiklusjutte maalt ja merelt” stiilis. Siin raamatus on tõesti kangelased – Taavetid, kes visalt ja vimkadega pistsid rinda Koljatitega, samal ajal kui enamiku tahe ja julgus olid murtud või ajupestud.


Kõigepealt saame osa autori vanaisa Josef Mašin vanema kangelastegudest Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuni natsid vapra mehe hukkasid. Isalt söakuse ja õiglustunde pärinud Radek ja Pepa (autori onu ja isa) hakkasid aga 40ndate lõpu Tšehhimaal ajama oma asja – saboteerima kommunistlikku režiimi, mis tipnes 1953. aastal üle piiri Berliini putkamisega, kannul 20 000 Ida-Saksa sõdurit. See on nagu õudusunenägu – nälg, külm, kuulipildujatega piiramisrõngad, üleriigiline häireolukord ja jälitamine. Tšehhid saavad siiski abi mõnelt kohalikult – tavaelanikud on propagandast hoolimata isegi poiste poolt, ent loomulikult leidub ka õelamat rahvast, nagu ikka. Pepal, Radekil ja Milanil õnnestubki jõuda Lääne-Berliini, nende kaks sõpra saadakse aga kätte ja hukatakse...


Lisaks seiklustele on raamatus tänuväärselt palju ajastu vaimu – nõnda nagu Eestis, oodati ka Tšehhimaal valget laeva – Vabast Euroopast ja Ameerika Häälest leiti vihjeid, et ameeriklased vabastavad kohe-kohe Ida-Euroopa rahvad nõukogude ikkest. Omas kontekstis ei olnudki poiste unistus ameeriklaste abiga kodumaa vabaks võidelda nii naiivne, kui praegu ehk tundub.

Epiloogis ahastab autor, et kuigi natsism on üle kogu maailma hukka mõistetud ja endised natsid karistatud, siis kommunistid laiutavad ikka uhkelt võimuhoobade juures.

Värske ja raju lugemiselamus, sobiv kontrast EW-90 paatosele.