Teine pala, instrumentaal “Trolska” on juba ainult rootsi rahvamuusika põhjal, mille külaviiulite koorist jookseb läbi abbalikke intervalle, käike ja kordusi. See on nagu mingi omapärane kaja kunagisest ABBAst, läbi peegli või prisma kostev muusika. Kuid meeleolu, see tungivalt nostalgiline, kaasa tundma kutsuv (sõnast tunne, mitte kaastunne!) on tuttav paljudest ABBA lauludest.


“Story of A Heart” on stiilipuhas ABBA, kuid see laul on tuliuus uus ja väga hea. Helen Sjöholmi tundlik sissejuhatus, salmiosa pingelised ja kõrged fraaside algused ning järgnevad pikad pehmed ja madalad noodid on ABBA klassika. Refräänikoori elujõulised ja kutsuvad kordumised, rõhutatud bass, vahemängude trillerdused – stiilipuhas ABBA nagu see oli nende viimastel plaatidel, kus nooruse sinisilmne reipus oli asendunud peatse lahkumineku traagika aimdusega.


Järgmine Sjöholmi lauldud lugu “You Are My Man” on samuti “uus ABBA lugu”, stiilipuhas ja jõuline, mis võiks kuuluda ABBA keskmisse perioodi, kui nende päralt olid kogu maailma tantsusaalid, vürtsitatud diskokuulide sära ja maailmakuulsuse enesekindlusega.


“Cirkus Finemang” on tsirkusemuusika, lõbusalt törtsuva tuuba, puhkpillide ja põrisevate trummidega. Klarnet jutustab lugu, mis on palju peenem kui tsirkuse robustne meelelahutus.


Kuid refrääni marss lepitab kaks vastandit omavahel.


“Fait Accompli” on royorbisonlik-abbalik tantsulugu, kus Tommy Körberg laulab sellises 60ndate aastate vaimus, mis kunagi ei aegu.


“Song From The Second Floor” on kurb klaveripala, mis toob silmade ette avara korteri suures linnamajas, kus suvetuules lehvivate kardinatega suures valges toas üks tüdruk klaveril nukrat ja lihtsat meloodiat harjutab. Teiselt korruselt kostuv viis puudutab midagi juhusliku kuulaja hinges ja ta hakkab mõtisklema oma mineviku, tunnete ja tehtud valikute üle.


“(If This is) Our Last Dance” on aeglaselt svingiv armastuslugu, mida laulab Helen Sjöholm.


Selles ei ole kuigi palju abbalikkust peale unistava ja aeglase, tantsurütmilise meeleolu. Vaid instrumentaalosa puhkpillid võtavad “Dancing Queeni” toone, kuid sedagi ülekantud tähenduses. Loo lõpu modulatsioon on siiski klassikaline ABBA, samuti väljajuhatus.


“Jehu” on väga filmilik jutustav klezmeripala, midagi Fellini ja Kusturica stiilis. “Tyrolean Schottische” on tirooli-šoti rahvaviiside aines. “The Stars” on unistava, õnneliku, rammestunud sissejuhatusega sving Helen Sjöbergilt, kuni refräänis astub taas enesekindlalt sisse abbalikult sammuv tempo, mis rahuneb seejärel kuni Tommy Körbergi lauldud teise salmini ja tõuseb taas lainena üles.


Plaadi lõpetab lühike instrumentaalpala “P.S.” viiulile, mis oma rõhutatult klassikaliste viiulikõladega juhatab kuulaja õrnalt plaadist välja.


Terve BABi plaat on lugude jutustamise meistriklass. Muusika jutustab lugusid koos lootuste, rõõmude, raskete hetkede, hingetõmmete ja lahkumistega.


Iga väiksemgi detail on lõpuni viimistletud. Kõik tunded, iga noot ja tämber on usutav ja ehtne.


Äratundmisrõõmu ja vihjeid ABBAle on paljudes pisidetailides – kas või viisilõigu pikkuses, kajas või kõlas, rääkimata harmooniatest ja meloodiakäikudest.


Pärast plaadi läbikuulamist avastasin, et vilistan ühte laulu... Kuid see oli hoopis üks vana ABBA laul. Ah, uued või vanad, sel pole ju vahet! Oluline on õnnelik meeleolu ja head tunded, mida see muusika meis äratab.
10