Bonnie “Prince” Billy “Let There Be Light”

Kõrvalpõigetega kantrirännak.

Bonnie “Prince” Billy

“Let There Be Light”

(Domino)

Kui oma tuntuimal plaadil “I See a Darkness” käis Bonnie “Prince” Billy neidsamu surmaihalusest näritud radu kui Johnny Cash ja Nick Cave, siis oma uuel plaadil on, kantriargood kasutades, üksik ratsanik lõpuks ometi koju jõudnud. Jah, kantri, sest see plaat on rohkem kantri, kui ta iial varem on olnud. Avaträkk “Easy Does it” peaks eemale peletama igaühe, kes selle sõna vastu allergiline on, ja ka edaspidi tuleb lugusid, nagu “So Everyone”, mis Loretta Lynni või Dolly Partoni duettide plaadile ka ilusti sobiks. Mis on kõik muidugi suurepärane, aga lisaks autentsuse professionaalsele matkimisele võtab muusika siin kõrvalteid, mis Bonnie “Prince” Billyle pole just kõige igapäevasemad – “For Every Field ­There Is A Mole’i” jazz-akordid mõjuvad stiilipuhtas kantrikeskkonnas antiirokilikult raputavalt. Nagu ütleb ka plaadi pealkiri, on see album täis lootust. Väga stiilipuhtalt disainitud usku tulevikku koos majataguse kriiksuva kiiktooli, maisipõllu ja kulunud kitarriga.

8