Charlotte Chandler. „Hitchcock. See on ainult film. Alfred Hitchcocki elulugu"'

Charlotte Chandler

“Hitchcock. See on ainult film”

Alfred Hitchcocki elulugu

Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu. Tänapäev, 2008.

343 lk.

See on hea biograafia. Vanaprouast autor on ise kunstnikuna Hitchcocki filmide juures töötanud, mäletab vanu aegu ja on suutnud paljudelt endistelt kaasvõitlejailt hirmumeistri kohta pärida. Kõnelevad Cary Grant, James Stewart, Ingrid Bergman, Grace Kelly, Henry Fonda jt. Paistab, et legend Hitchcockist kui näitlejannade jõhkrast manipuleerijast põhineb ainult “Lindude” staari Tippi Hedreni ütlustel, kõigi teistega sai Hitch (nagu ta ennast kutsuda palus) normaalselt läbi, Grace Kellyt või Ingrid Bergmani ta lausa imetles, Marlene Dietrichi või Cary Granti lasi staaritseda.

Hitch oli juba noorukina paks poiss, kellele ei leitud sobilikku mundrit, et teda vabatahtlikuna esimesse ilmasõtta saata. Ilma ettevalmistuseta läks ta abijõuks filmistuudiosse ja tõusis juba noorelt lavastajaks, sest oli tööhull, alati valmis kõike tegema, mida filmi juures vaja.

Hitchil oli sünnipärast kunstniku ja inseneri talenti. Ta joonistas üles lavastatava filmi kaadrid ja mõtles välja imeseadmeid huvitavate võttenurkade saamiseks. Filmi praktiline üles võtmine huvitas teda aga hoopis vähem, tal oli ju peas kõik ammugi valmis.

Keerulisem lugu oli tema vahekord näitlejatega, mõnede tunnistajate sõnul olevat ta kutsunud neid “loomakarjaks”. Meetodinäitlejaid ta ei sallinud, valis ossa sobiva staari ja ootas, et need mängiksid iseennast. Režissööri juhised piirdusid eeskätt kaadris liikumisega. Eriliselt jälestas ta rolli­analüüsi, küsimusi ühe või teise tegelaskuju käitumise motivatsioonist. “Ei maksa liiga sügavalt torkida, see on ju ainult film,” ohkas ta seepeale piinatult. Ka nii saab suurt kunsti luua.

Chandler vahendab tubli ajakirjanikuna staaride mälestusi, üldistusi Hitchcocki loomingu kohta ta ei tee, filme headuse järgi ei reasta. Ei ütle, mis kunstiliselt hea, vaid ainult seda, milline oli edu. Seevastu leiab sünopsised. Niisiis sobilik raamat ka esimeseks tutvuseks “koleduste suurmeistriga” (nagu teda 1960ndate nõukogude filmiajakirjandus armastas kujutada).