Vallo Kruuser

Veel kümmekond aastat tagasi moodsat kuulajat kõnetanud eestikeelne folk on peaaegu kahvatusse kadunud, näidates teed rahvalaulude ja pärimusmuusika uuele tulemisele elektroonikaristandites. Mis saakski olla toredam omamaise, kohapõhise eripäraga muusikas? Leitud eest essents, on võetud ballastina kaasa ka pinnapealseid, suveniirlikke vorme – ühes otsas Trad. Attacki kullakarrane staadionifolk, Etnosfääri kuivaks silutud laboratooriumietno ja trippivamal poolel Oopuse toterdav seene-trance. Pikanäpumeeste kätes võivad torupill ja regilaul moonduda piinariistadeks, aga õnneks on meil Tintura, Puuluup ja Maarja Nuut, kelle avastusretked minevikku on suutnud sealt kaasa toodud helimustrid tänapäevas elavaks punuda. Uuendajate teravikku kuulub ka Sander Mölder ja mängleva kergusega loodud täppisvise modernsesse rahvusromantikasse pealkirjaga „TIKS 071“.

« Avalehele 0 Kommentaari
Loe veel: