Deerhunter “Microcastle / Weird Era Cont.”

Seiklused hõljuvatel kitarrimaastikel.

Deerhunter

“Microcastle / Weird Era Cont.”

(4AD)

Kui aastatagune Deerhunteri “Cryptograms” viis meid galaktikareisile kolisevas kosmoselaevas, mille katkine GPS-seade ei võimaldanud prognoosida sihtpunkti, siis “Microcastle” on oma eellase kõrval nagu voolujooneline päkapiku-shoegaze. Kõik on loomulikult suhteline – ka siin ragiseb, loksub ja ujub, aga vähemalt kolmeminutiste tsüklite kaupa. Deerhunteri ja Atlas Soundi laulja Bradford Cox on ilmselt üks heldemaid inimesi tänapäeva muusikas – lisaks sellele, et ta on oma blogisse deeruntertheband.blog­spot.com pannud üles kümneid tasuta lugusid, on nii Atlas Soundi kui Deerhunteri viimaste albumitega kaasas TASUTA lisaalbum. Lihtsalt veel üks plaaditäis kraami kõigile neile, kes esimesest huvituda viitsisid. Kui rahvavaenlaste esireas on pop-bändid, kes CD-singleid kahes ja kolmes versioonis sulle maha üritavad müüa, siis Cox seisab selle spektri teises otsas kaptenisillal, käsi permanentselt upload-nupul.

“Microcastle” pole aga hea sellepärast, et nende juht on humanist, vaid sellepärast, et terve see plaat on seiklus mööda hõljuvaid, keerlevaid kitarrimaastikke, mis tekitavad ühtaegu nii tõmmet kui võõristust. Kui päkapikud on juba terve hulga kärbseseeni kokku korjanud, jõuab kätte plaadi selgroog, ainus üle viieminutine võrratu träkk “Nothing Ever Happened”. Üks lõppenud aasta paremaid trippe. Ja siis mõistad, et teine plaat on alles ees.

10