Kui teha suuri sõnu, siis räägib raamat Armastusest (mis on universaalne ja tingimusteta), Elust (koos surma, inimeseks olemise ja ühiskonnaga) ja Halastusest (muu hulgas varjatud viitega eutanaasia-küsimusele). Veel võib mainida märksõnu nagu juutlus, muhameedlus, (seksuaal)vähemused, prostitutsioon. Huumor ja grotesk, mida autor kasutab, mängivad umbes samasugust rolli nagu "Švejkis" – au naturel oleks lugu talumatu.

Kibeda irooniana kõlab aga käibefraas "Sul ju elu alles ees", mida kuuleb korduvalt teose peategelane, vanemateta poisike, kelle olukord on pehmelt öeldes hull.

Kui palju on meie tänavatel laokil lapsi, kes peavad hakkama saama eluga, mis neil juba käes?