Elamus
Ma ei armasta koomikseid, olen selleks ilmselt liiga vana põlvkonna esindaja. Mittenaljakas koomiks on minu jaoks üldse mõttetu. Kuid nüüd olen esimest korda elus koomiksist vaimustatud. Mida nii imelikku võiks minuga veel juhtuda?
Londonis elava ameeriklasest avangardrockmuusiku ja koomiksikunstniku Peter Blegvadi maailm on tavalisest koomiksist väga erinev. Kui Jaan Undusk, Mati Unt või Mihkel Mutt oleks koomiksijoonistaja, siis võiks midagi sellist oodata. Aastaid Independent on Sundays ilmunud sari on korraga naljakas, tõsine, irooniline ja sügav. Jämekoomika on segi intellektuaalsete vihjetega, pidevalt kasutatakse tsitaate klassikast ja parodeeritakse teadust. (Näiteks seletab kass velotrenažööri olemust nii: selle masina eesmärk on metafüüsiline, ta viib inimesi eikuhugi, samas maksimaalse pingutusega.)
Ja mis peamine, Blegvad tunneb lisaks kultuuri ja filosoofia põhitekstidele suurepäraselt ka kasside ja väikelaste maailmavaateid ja mõttelaadi. Peategelane Leviathan ehk Levi on ilma näojoonteta munapäine imik, tabula rasa, kellele kass seletab maailma olemust nagu Vergilius Dantele. Levi mõtleb tihti kõikvõimalikest asjust, aga mitte nii, nagu täiskasvanud oletavad, vaid hoopis alternatiivsemalt. (Näiteks saab ta aru, et maja toidetakse kirjaluugi kaudu. Imelik, et ta nii viletsa taimetoidu peal üldse elab, mõtleb Levi ja unistab maja toitmisest piimaga, et see lossiks kasvaks.)
Ma laenan seda raamatut nüüd kolleeg Konstantin Sergejevitš Karule. Õppigu ometi joonistama! Tehku mõni päris-koomiks!
Vaata ka www.leviathan.co.uk
