“Älä kysy kuolleilta, he sanoivat”

(Fonal)


Tervitusi lahe tagant! Eleanoora Rosenholm on ürg-trendika avangardse metsamusa urka Fonal Recordsi hitt-toode, punudes enda ümber meisterlikult sepitsetud legendi suurusehullustust põdevast naismõrvarist ja tema vaevatud kaaskonnast. Müüdiloomega on vaeva nähtud pisidetailideni ja tumeda muinasjutu tagant leiame oma taktikepiga kõikjale jõudva Pori kunstpopi suurkuju Mika Rättö.


Skeemiks on siin tumedad pervid romansid läbi värvika ja teatraalse, lustakapoolse kirjelduse. Kui harjutada end loo kaupa kogu kämbi helivirvarri ja esiplaanil etleva Noora Tommila lauluvadaga, hakkab paunik vaikselt ilmet võtma ja arusaadavaks muutub ka orkestri populaarsus keset soomlaste vajadust tumeda ilu järgi. Vastuvõetavaks muutub asi läbi igihaige soome huumori, millega ka kõik siinsed lood palistatud. Võimalik, et kui meie kodune Iris Vesik vägisi koos tummaks jäänud Chalice’i ja Jääääre ühendorkestriga veidi švipsis Olav Ehala taktikepi alla suruda, võiks midagi sarnast sündida. Aga seda rangelt mustade teatriseinte vahel.
7