ERSO Prantsusmaal ehk suured pillid reisivad eraldi

11. juulil avas ERSO dirigent Neeme Järvi juhatusel Prantsusmaal Montpellier’ maineka muusikafestivali. Tiiu Suvi ja Krõõt Tarkmeel sõitsid kaasa.

Lennuki vahekäigus ukerdav imik ja õhetavad teismelised oma vanematega – reis Prantsusmaa kuurorti tundub nagu iga teine. Kuid 10. juuli lõunal on see lend ERSO muusikutele juba kolmas trajektooril Tallinn–Stockholm Kopenhaagen–Montpellier. Eesti mõõtkavasse arvestatuna võiks Montpellier kanda Tartu vaibi, meenutab aga rohkem Barcelonat. Terrakota toonides virvendav palavus, purustatud jää ja tüümianiga kokteilid, trammile maalitud suitsupääsukesed ning soovitus end ooperisse minnes mitte liialt üles lüüa, sest see on bourgeois.

„Pilliauto on juba Prantsusmaa poole teel. Lennufirmade palve on käsipagasisse võtta ainult pill ja vajadusel väike isiklik kott,“ seisab e-kirjas, mille muusikud saavad. Jah, kui keegi reisib „suure kiirusega ja hulgakaupa“, siis on see ERSO. 77 orkestranti jõuab Montpellier’sse kahe rühmana; teine grupp Frankfurti ja Marseille kaudu. Viiulikastid tulevad omanikega lennukisse, aga suured pillid, tšellod ja kontrabassid näiteks, jõuavad kohale autos. Vaid tšellist Theodor Sink kannab 1842. aastal valmistatud pilli endaga kaasas. Pillifondi kaudu tema kasutusse jõudnud haruldus reisib eraldi istekohal ning selle hoiustamise suhtes on kindlad reeglid