Uus põlvkond noori kunstnikke annab endast üha tugevamalt märku ning seetõttu on käivitunud idee korraldada sügisel Tallinnas esimene noorte kunstnike biennaal, mis hakkab edaspidi toimuma vaheldumisi Lätis, Leedus ja Eestis. Noortebiennaali toimkonda juhivad Rael Artel, kes on õppinud kunstikorraldust Amsterdamis ning kes on omanimelises projektipõhises galeriis loonud eskperimendipinna noortele kunstnikele ja kuraatoritele, ning Airi Triisberg, kelle tausta kuulub politoloogia ja kunstiteaduse õppimine Berliinis. Institutsionaalselt toetab biennaali Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

 

Biennaali kui uut ettevõtmist juhatab sisse seeria jututubasid. Nii toimus Pärnus 10.-16.  juulini kolmas rahvusvaheline kokkusaamine nime all „Public preparation. Exercises on Adhocracy". Üritusel, mis lähtus isetekkelisest rohujuuredemokraatiast, arutletigi rohujuuretasandi algatusi kaasaegse kunsti kontekstis. Päevakava nägi ette hommikuti puhkamist või päevitamist, seevastu kell 16 algas tõsine töö ja kestis sageli õhtu hiljani välja. Töökeeleks inglise keel, iga jututoale registreeruja sai kogumiku arutluse all olevate tekstidega, nii meenutas asi õppetööd ühes korralikus ülikoolis. Toimumiskohaks tühi garaazh, kus varasematel suvedel on toimunud Rael Artel Gallery noortenäitused.

 

Esimesel päeval esitleti isetekkelisi initsiatiive - ajakiri Sekcja (Varssav), Prelom (Belgrad), K@2 (Karosta, Liepaja lähedal), Swop Network (Aarhus) ja Artishok (Eesti). Nendega seotud isikud olidki ürituse põhiesinejad. Noor põlvkond püüab enda seisukohalt mõtestada praegust kunstisituatsiooni ning oma rolli selles, kaardistada end huvitavaid teemasid ja kehtestada mängureegleid, mille ideoloogiaks oleks pigem horisontaalne („madal") kui vertikaalne (hierarhiline) suhtlemine kunstisfääris. Üheks ootamatuks päevakavapunktiks sai ka Eha Komissarovilt Kumust saabunud krüptilise kirja üle arutamine ja sellele ühisvastuse kirjutamine.

 

Nagu ikka, üritusi veavad ühed ja samad aktiivsed tegijad, nii et noori kunstnikke endid oleks võinud Pärnus olla kordi rohkem, kui neid seal viibis.

 

Heie Treier