TAGASI POPIS: Pärast seiklusi džässis ja kantris on Lady Gaga naasnud päriselt glamuurse muusika juurde. Foto: INTERSCOPE

Kes kunagi Lady Gaga ühismeediakontode kommentaariumi on kiiganud, on näinud seal kolme laadi mõttesähvatusi: „Come to Brazil“, „YASSS“ ja „We miss the old Gaga“.

Viimane viitab asjaolule, et viimati näitas Gaga oma ekstravagantset külge umbes kolme albumi eest. Popstaar võttis vahepeal hoo maha ning kiikas džässi, kantri ja ballaadide poole. Fännide rõõmuks on popikuninganna popis tagasi, ning on sel korral inspiratsiooni ammutanud 1990.–2000. aastate klubimuusikast.

Plaadi stiilist andis aimu enne albumi ilmumist Lady Gaga kanalites isutekitajana postitatud (nüüdseks maha võetud) playlist, mis koosnes klubimuusikaklassikutest, nagu Cassiuse „Cassius 1999“, Crystal Watersi „Gypsy Woman“, Junior Jacki „Stupidisco“; justkui vihjates, et artist proovib uue albumiga täiendada eelnimetatud hittide rodu.

Praktikas on aga kasutusel lihtlabane tänapäeva popmuusika valem, millele on lisatud Gagale omast vunki – albumil on dramaatilised keelpillivahepalad, mis, tõtt-öelda, on igati omal kohal. Iroonilisel kombel sobinuks möödunud kümnendite tantsumuusikaesteetikaga hästi kokku lekkinud demo loost „Rain on Me“, mis aga plaadile jõudnud lõplikul kujul täienes Ariana Grande ja märksa nüüdisaegsema kõla võrra. Enneolematut panust muusikasse ega uut lähenemist „Chromatica“ ei paku ning võiks koguni väita, et mõnigi lugu kõlab juba kuulduna. Näiteks uue plaadi „Replay“ ja „Americano“ albumilt „Born This Way“ (2011) on küll ühe saia kaks kannikat.

Muidu on kõik kenasti olemas – kuumad kaasartistid (K-popi tüdrukutebänd Blackpink, Elton John), produtsentide armee eesotsas BloodPopiga ning narratiiv, mis, nagu teisedki Lady Gaga tegemised, jutustavad loo tema lapsepõlvest, teekonnast muusikani, armastusest, headusest jne.

„Born This Way“-aegse Gaga austaja saab plaadist noosi kätte (16 lugu!), kuid vau-efekti valdav osa lugudest ei valmista. Paar kõrva­ussi, näiteks „911“ ja „Babylon“, siiski on; „Stupid Love“ on jooksupleilistides üle maailma juba veebruarist alates ning „Rain on Me“ on tänaseks saavutanud staatuse (gay-)anthemina. Kodus reivimiseks aga sobib album imehästi ning tantsupõrandate avamise ­ootel võib „Stupid Love’i“ muusikavideost uue tantsu ära õppida küll.