Gail Carson Levine “Haldjatolm ja võlumuna päästmine”
Ütleme nii: jutud haldjatest pole just haruldased. Levine’il on ka haldjad, kuid ninnunännutsemise ja tundelise new-age õhkamise asemel tiirutavad ringi võluvalt "asjalikud" tegelased. Raamat on mõeldud lapsele või täiskasvanule, kes armastab lopsakaid fantaasiamaailmu á la "Saaresinine" ja "Pan Kleksi akadeemia". Tegemist on teatud mõttes arenguromaaniga. Uus haldjas Prilla (tekkis lapse esimesest naerust) peab leidma oma taiu ehk ande. Nagu muinasjutus ikka, on edu saladuseks sõprus ja usaldus. Vaprad haldjad saavad hakkama Eikunagimaa olemasoluks vajaliku Ematuvi muna taastamisega.
Mulle jääb veidi arusaamatuks, miks on sisse toodud kõrvaltegelastena Peeter Paan ja Kapten Konks. Kuigi nende "alguloo" mitteteadmine pole lugemisel takistuseks, ei saa siiski jätta õlgu kehitades mõtisklemata, et kas tõesti on analoogsete originaalkarakterite loomine nii keeruline. Siiski ei kahanda laenud võlusaare hurma, mida vahendab hästi ka valitud illustraator – David Christiana.
