Nii mõneski mõttes näib vahemeeste kõrvale jätmine ja ainult kurikaeltele keskendumine väga nutika ideena. Kurjus saab endale kehastamiseks sageli parimad tegelaskujud. Hannibal Lecter, Darth Vader ja Freddy Krueger on kõik näited kinokaabakatest, kes on üdini põlastusväärsed, kuid ometi auväärsel kohal kinoajaloos. Need „pahad“ mitte ainult ei eruta meid, vaid nende kaudu saab defineerida ka kangelasi, keda me imetleme. Kas James Bond oleks selline filmiloo tugisammas, kui tal poleks hulka sarmikaid suurushulle ja nende pirakaid käsilasi, kelle vastu võidelda? Kas politseiülem Brody näiks pooltki nii kangelaslik, kui tema vastane ei oleks „Lõugades“ kõigi haide ema? Kui „Suitsiidisalgas“ mängivad kurikaelad nii äärtes kui keskel, kas siis demonstreerib see film meile tõelist kaabakate paradiisi (või siis põrgut)?
« Avalehele 1 Kommentaari