“The Devil You Know”

(Roadrunner Records)


Ansambel, mis juriidilistel põhjustel ei saa enam kunagist nime kasutada, ehkki sama koosseis salvestas 1980ndatel Black Sabbathina kaks üsna legendaarset plaati, on jälle koos ja täies hoos. Pärast menukat maailmaturneed on väärikas eas härrad Dio, Iommi, Butler ja Appice stuudios hakkama saanud just sellega, mida fännid, kellele “Mob Rulesist” ja “Heaven and Hellist” väheseks jäi, aastakümneid igatsenud on.... või peaaegu. 2009. aasta seisuga on selle kamba looming märksa rusuvam, aeglasem ja paatoslikum kui muiste. Tõtt-öelda tuletab äkilist minevikku meelde vaid kiireloomuline “Eating the Cannibals”; suurem osa ülejäänud albumist on võrreldav pigem Candlemassi ja muude eepilise doom’i suurkujude kui 1980ndate Sabbathiga.


Isegi pealkirjad nagu “Rock and Roll Angel” ja “Follow the Tears”, mis esmapilgul sobiksid hästi klassikalise raadioroki konteksti, peidavad enda taga süngeid hümne kibestumusele, kahtlusele ja valule.


Lootust “The Devil You Know” pealt midagi täiesti uudset ja ootamatut leida pole kahjuks mõtet hellitada. Tänapäevase metal-muusika suuresti defineerinud sepad on jäänud oma alasitele truuks, ning näiteks Dio rõhutatult kurjakuulutav halamine jõuab enne plaadi lõppu igavaks muutuda, kuid sihtgruppi rõõmustab vana kooli vaimu ideaalselt vahendav plaat kindlasti.
7