Hurmur tühjas ruumis
James Blake on 23aastane londonlane, kes ilmutas veebruaris omanimelise debüütalbumi ning enne seda mõne tantsupõrandasõbralikuma 12tollise vinüülplaadi. Tema muusikaline areng on toimunud uskumatult kiiresti.
Kui varem võis teda pidada produtsendiks, kes aeg-ajalt vokaalijupid tükkideks lõikas, efektide sisse kastis ning oma dubstep-paladesse ära pakkis, siis pikal albumil näitab James ennast lauljana, taustaks tema enda produtseeritud hõre elektrooniline muusika. Vastukaja albumile on olnud mitmesugune, kuid ühes võib kindel olla – tegemist on olulise plaadiga. Kas või seetõttu, et Blake’i albumi kaudu leiavad uusi kuulajad erinevad bassimuusika stiilid, mille õrnemat vormi sel debüüdil kuulda saab.
Kirjutasin Areenis sinu debüütalbumi retsensioonis: “Kõhe hakkab, kui mõelda, mida kõike James Blake kahe aastaga teha on jõudnud.” Kas kiirus, millega muusikamaailma fookusesse lendasid, mõnikord hirmutab ka?
Kui minu tehtud muusika plaatidel ilmuma hakkas, jäi mulle mulje, et aeg ei liigu piisavalt kiiresti. Aga kõrvaltvaatajale võib kahtlemata tunduda, et asjad on arenenud üpris ruttu. Aeg-ajalt tundub kõik sürreaalne, siis jälle hüperreaalne.
On see täielik unistuste täitumine või hakkab tihe esinemisgraafik juba täiskohaga tööl käimise mõõtmeid võtma?
Võiks öelda, et mõlemat – täitunud unistus ja täiskohaga töö.
Milline on sinu muusikaline taust? Käisid korralikult klaveritundides või õppisid ise?
Jah, õppisin küll koolis muusikat. Seal hakkasin ka improviseerima, tegelikult improviseerimisega ma seal peamiselt tegelesingi.
Kelleks ennast ennekõike pead – lauljaks, klaverimängijaks või produtsendiks?
Usun, et klaveri mängimine ja laulmine on põhilised ja alles siis kõik muu. Sageli aga toimub kõik ühel ajal.
Sinu live-etteasted toimuvad koos bändiga, kas oled kaalunud ka arvutiga ühe-mehe-show’de andmist?
Leian, et esinemist, kus kasutatakse sülearvutit, on äärmiselt raske ellu viia, sest arvuti eraldab artisti tema kuulajast ja sageli tekib publikul küsimus, mis sellise etteaste juures tõeliselt live on ja mis mitte. Tundsin kohe alguses, et ei taha mingit automatiseeritust oma esinemistesse.
Oled esinenud nii suurtel muusikafestivalidel kui ka kirikus – kuidas sinu helimaailm sellisesse pühasse kohta sobitub?
Oleneb kindlasti sellest, millises kirikus üles astuda. Vana St. Pancrase kirik Londonis oli täitsa sobivalt intiimne, samas oli ka elemente, mis tundusid pühadust teotavatena. Näiteks kukkusid pisikesed tükid kiriku laest minu klaveriklahvide peale, kui esitasin pala “Limit To Your Love”.
Sinu muusikal on üsna mitu nägu: 1) tantsupõrandatele suunatud kraam, 2) debüütalbumi materjal ja live-esinemised, 3) Harmoni mix’id ehk sinu töötlused teiste artistide lugudest. Kas eri lugusid valmistades mõtled ka kindlat sorti kuulajale?
Mõnikord ma mõtlen küll kindla sõbra või DJ peale, teinekord jällegi vaid iseendale. Aga õnneks oleme me kõik kuulajad.
Millal jõudsid arusaamisele, et oled valmis laulma enda valmistatud muusikaliste põhjadele?
Ma ei arva, et asi oli kinni enesekindluses. Pigem püüdsin leida parimat lahendust, kuidas oma lauluhäält muusikas kasutada. Tahtsin tulemusega rahul olla. Esimest korda laulsin palas “Limit To Your Love”, mille produtseerisin samal ajal kui “Air and Lack Therofi”, mis on minu esimene 12tolline vinüülplaat.
Sinu debüütalbum on produtseeritud väga julgelt, pean silmas hõredust, ruumi, mis helide vahel laiutab. Mis mõjutas sind just sellist plaati tegema?
Õppetunnid, mida dubstep ja eri artistid selle žanri sees mulle andsid (ning endiselt annavad), mõjutasid mind kindlasti ja kandusid ka sellele albumile.
Mis inspireerib sind väljaspool muusikat?
Inimesed. Tihti ka mõnd aega muusikast eemal olemine. Aeg-ajalt on tähtis sellest kõigest eemalduda ning näiteks “Street Fighterit” või golfi mängida. Sageli panen metroos olles kõrvaklapid pähe ja kuulan vaikust, et mitte terve päev müra sees olla.
Muusikakriitikutel on halb komme uutele muusikasuundadele piinlikuvõitu termineid välja mõelda. On sul mõni hea nimi enda saundi jaoks?
Druidsafe.
Mängid sel reedel teist korda Tallinnas plaate – kas kõlab ka mõni värskelt produtseeritud pala?
Jaa! Mulle saadetakse palju uut muusikat ning produtseerin ka ise pidevalt – seega tuleb kindlasti mängimisele värsket stuff’i!
Mida tulevik toob?
Puhkuse Eestis!
- Blake ja the lot klubis 2011
- ■James Blake astub üles DJ-setiga reedel, 10. juunil ühtaegu kinos Sõprus ja klubis Hollywood toimuval üritusel “Club 2011: Search of Sounds”.
- ■Samal sündmusel esineb ka elektroonilise, instrumentaalse ja katsetusliku hiphopmuusika artist Hudson Mohawke Šotimaalt.
- ■Samuti annab laivi DJ Critikali tänavu plaadifirma Man Recordings alt albumi üllitanud projekt Bert On Beats – laval lisaks Critikalile kaks trummarit ja Austriast pärit vokalist Anbuley. Ajukaja muusikaga astub üles Raul Saaremets ja kodumaistest DJdest veel Madis Nestor, MVP, Lauri Täht ja B.L.B.
