15.04.2010, 00:02
Intervjuu: Mart Juur peesitab muusika taustal
Areeni kaanelugu
Kui poleks olnud salakavala punk-maitsega filatelistide ringi juhendajat Otepää koolis, muusikateemalisi ajalehe väljalõikeid, üht ilmselt imelikku kodukootud bändi – siis võib-olla teeks Eesti juhtiv humorist ainult televisiooni ja kirjutaks ainult nalja. Aga ei – Mart Juurel on põhjust Tõnis Kahule rääkida ka oma uuest muusikaraamatust.
FOTO:
Tõnis Kahu ja Mart Juur on mitmel korral varemgi koos teed joonud ja muusikast rääkinud. Aga varem polnud vaja diktofoni salvestama panna, sest Mardil polnud seni veel 101 Eesti parima pop-plaadiga raamatut ilmunud. Miks ta selle tegi? Mart Juure hea sõbrana olen Tõnis Kahu üsna kindel, et nende sõprus oleks võinud ehk ka sündimata jääda, kui nende muusikamaitsetes poleks 80ndate alguses olnud sedavõrd palju kokkupuutepunkte ja jutuaineid. Nüüd ta juba teab, mida Mart oma elus muusikaga teeb. Ta alustab muusika kuulamisega kohe pärast ärkamist. Selle protsessi esimene laine toimub voodis, sisaldab hommikukohvi ja kestab umbes ühe lühema plaadi jagu. Teine faas saabub koos hommikvõimlemisega. Kolmas jõuab kätte hiljem – siis kui Mart on virgunud lõunauinakust. Kõik see on peaaegu liiga ilus, et tõsi olla, aga on tõsi ometi. Muusika kuulub Mardi jaoks naudingute hulka ja on selge, et tegelikult pole tal justkui mingit põhjust seda naudingut katkestada, ennast püsti ajada, arvuti juurde minna ja hakata kirja panema mingeid emotsionaalseid seoseid selle kohta, mida ta äsja kuulnud on. Aga just seda on ta teinud aastaid siin ja seal, Eesti Ekspressis ja Postimehes, ning tegi nüüd ooda¬tust mastaapsemalt raamatus “101 Eesti popmuusika albumit”.