08.10.2007, 00:00
Jaan Ruus soovitab: Oodates Godot’d
Selle kuulsa näidendi vaimu ja nimega saaks
iseloomustada meie filmi “SÜGISBALL”. See on tõesti
suhetekomöödia. Aga
kurb komöödia. Paiguti kutsub ta esile naeru, mis on ootamatu, see
nagu
polegi naer. See on oma elu absurdsuse tajumine. Kaootiline elu, kus
inimesed ei kontrolli oma saatust. Film on hingesugulane
absurditeatriga.
Film kulgeb episoodist episoodi. Me ei samastu ühegi tegelasega, kuid tunneme ära episoode ja olukordi elust, milles võiksime ise mängida. Näib, et film on hea üldistus tänapäeva elust, kus inimesi iseloomustab pidetus. Inimesed ei ole ei head ega halvad. Pigem on kahju, et inimesed ei oska elada, nad on nagu elu ära raisanud. Ja sellises elus muutuvad nad prognoosimatuks ja ootamatult agressiivseks. Tegelaste vahel puudub nagu igasugune side, selline, mis paneks üht inimest teist usaldama. Aga inimesed pole ka vaenlased. Kuid sellises olukorras ei tea kunagi, mis võib esile pursata.
Ükski tegu Veiko Õunpuu lavastatud filmis pole iseenesest ei halb ega hea. Aga suhted on halvad. Probleem on selles, et inimesed on nagu kaotanud pinna jalge alt. Inimesed nagu satuvad kuhugi. Film pole masendav, pigem on kahju tegelastest, kes kulutavad oma elu. Pole neil ka nagu selget eesmärki. Pidetus.
Tallinnas kobarkinos, Tartu Ekraanis, Viljandi Rubiinis
Film kulgeb episoodist episoodi. Me ei samastu ühegi tegelasega, kuid tunneme ära episoode ja olukordi elust, milles võiksime ise mängida. Näib, et film on hea üldistus tänapäeva elust, kus inimesi iseloomustab pidetus. Inimesed ei ole ei head ega halvad. Pigem on kahju, et inimesed ei oska elada, nad on nagu elu ära raisanud. Ja sellises elus muutuvad nad prognoosimatuks ja ootamatult agressiivseks. Tegelaste vahel puudub nagu igasugune side, selline, mis paneks üht inimest teist usaldama. Aga inimesed pole ka vaenlased. Kuid sellises olukorras ei tea kunagi, mis võib esile pursata.
Ükski tegu Veiko Õunpuu lavastatud filmis pole iseenesest ei halb ega hea. Aga suhted on halvad. Probleem on selles, et inimesed on nagu kaotanud pinna jalge alt. Inimesed nagu satuvad kuhugi. Film pole masendav, pigem on kahju tegelastest, kes kulutavad oma elu. Pole neil ka nagu selget eesmärki. Pidetus.
Tallinnas kobarkinos, Tartu Ekraanis, Viljandi Rubiinis