Mulluse PÖFFi lõpetanud, jõulude eel Prantsusmaal esilinastunud ja tänaseks seal üle seitsme miljoni vaataja kogunud südamlik komöödia “Perekond Bélier” (La famille Bélier, Prantsusmaa/Belgia 2014, režissöör Éric Lartigau) jõudis isegi prantsuse filmiauhinna César seitsme lõppnominendi hulka (muide, aasta filmiks tunnistati seal meie “Mandariinide” konkurent Oscaritel “Timbuktu”). Komöödias debüteerinud 16aastane neiu Louane ­Emera sai aasta lootustandvaima näitlejatari Césari. Tema esimene filmiroll on mängida talutüdruk Paulat, kelle isa, ema ja noorem vend on kurttummad. Pariisist pagendusse saadetud lauluõpetaja (Éric ­Elmosnino) õhutusel jõuab Paula osa võtta laulukonkursist, mille võitmine tähendaks juba pääsu Prantsuse raadio eliitkoori.

Kurttumma pere suhtlemine maailmaga annab koomika, tuntud karakternäitlejad, belglane François ­Damiens (isa) ja Karin Viard (ema) mängivad situatsioonid ilmekalt välja. Viguen ­Shirvanian, prantsuse kurt ­filmikriitik (on ka selliseid), peab kurttumma isa mängu hämmastavalt usutavaks. Prantsusmaal olevat pool miljonit kurti ja kõva kuulmise all kannatavat viis miljonit inimest. Just kurttummad on olnud seal agarad filmi vaatama. Tegemist on südamliku hea tuju filmiga. On armastust, on dramaatikat, on huumorit. Õnnelik lõpp, nagu ikka muinasjuttudel. “Perekond Bélier” on tundeline noore inimese kujunemislugu. Neiule kaasa elades naerad ja nutad vaheldumisi, eriti lõpus, kui ta esitab laulja-helilooja Michel Sardou laulu “Ma lendan”. Lahkud saalist palju elurõõmsamana kui piletit ostes.

Alates 10. aprillist kinodes üle Eesti.

Loe veel: