ORIGINAALNE KOMPOTT: “Da 5 Bloods” sisaldab hulganisti viiteid vanadele sõjafilmidele (kõige äratuntavamalt “Tänapäeva apokalüpsisele”) ja märgilisi dokumentaalkaadreid ajaloost. Foto: David Lee/Netflix

„Da 5 Bloodsi“ puhul ei saa rääkida ainult filmist endast, vaid tuleb vaadata kogu pilti. Režissöör Spike Leed kui üht tähtsaimat afroameerika filmirežissööri, mustade õiguste eest võitlejat ja Trumpi-vastast ristisõdijat. Lugu, mis jutustab vähetuntud teemast Vietnami sõja kontekstis – mustanahalistest sõduritest, kes valgete ameeriklaste eest hulga n-ö musta tööd ära tegid. Ja paigutada see kõik praegusesse ajahetke, kui liikumine Black Lives Matter on oma haripunktis.

Uskumatu ajastus – Lee pidi olema esimese mustanahalise režissöörina(!) tänavu Cannesi festivali žürii esimees ja tema uus, just Netflixi jõudnud film pidanuks esilinastuma hoopis Cannesis väljaspool võistlust (festival on väidetavalt oma rangeid voogedastuse filmidele kehtivaid reegleid muutmas). Aga kahjuks jäi Lee suur show Prantsuse Rivieras nägemata. Tema teravad ja naljakad sõnavõtud oleks kindlasti kõvasti laineid löönud (festivali direktori Thierry Frémaux’ sõnul on pakkumine žüriid juhtida siiski kehtiv ka tuleval aastal).

Ühesõnaga – teema on nii kuum, et lähemalt vaadates hakkavad kulmud kärssama. Aga film ise? „Da 5 Bloods“ räägib loo neljast tumedanahalisest Vietnami sõja veteranist, kes praegu sinna tagasi reisivad, et oma minevikuga silmitsi seista. Vanamehi ootavad aga ees metsikud džungliseiklused, mida näidatakse vaheldumisi poole sajandi taguste sõjasündmustega. Üksikisiku tasandil on tegu mõistulooga ahnusest, laiemalt aga Lee kriitikaga USA käitumise suhtes Vietnamis, kus musti sõdureid julmalt kahurilihana kasutati.

Filmi žanrimääratlus võiks olla eksootiline action-vodevill. Lee on selle meelega konstrueerinud natuke ebaloogiliselt, skemaatiliselt ja logisevalt, lisades filmi ka mehise peotäie sentimentaalsust, et viidata sama tüüpi sõjamärulite tavalisele ülesehitusele. Mahavaikitud ajaloopeatükina on „Da 5 Bloods“ meelelahutuslikus vormis korralik järeleaitamistund vaatajatele tumeda nahavärviga inimeste kannatustest USA imperialismi kontekstis. (Ainult üks asi jäi mind painama – miks on afroameeriklastest kangelased huvitavad karakterid, aga filmi vietnamlastest kõrvaltegelased ülimalt stereotüüpsed klišeed?)

Netflixis alates 12. juunist.