Austatud restorani-, kohviku- ja laundžiperemehed kogu Eestis! Palun visake ära kõik oma liba-bossa-(piraat)plaadid, kus mõni Euroopa mahekeel uimaselt kange keelega oma arust portugali keeles oma arust jube mõnusat chill-out-bossat esitab. Aitab juba neist “Ipanema tüdruku” mannetutest uusversioonidest, mis kohvi nautimise asemel südame läikima panevad!

Kui te just tingimata peate bossat mängima, siis ostke klassikuid (Joao Gilberto ja co) ja mõni värskem plaat kah. Näiteks kas või seesama Joyce’i viimane või mõni muu ta ligi 30st plaadist.


Joyce ise eitab bossa tegemist, ta žanr on ilusasti plaadi nimessegi kirjutatud: samba-jazz (aga siin läheb asi segaseks, sest ka bossa leiutajad nimetasid enda muusikat lõpuni samba-jazz’iks).


Igatahes on plaadil energiat täis, samas ikka mõnusasti vulisev jatsulik Brasiilia muusika, millesse süvenedes ei hakka kah igav. Joyce’i abikaasa trummar Tutty Moreno on seadetesse huvitavat instrumentaali lisanud.
7