Kahesi kuldsest kolmnurgast*
Pille: Reisipisik on viimastel aastatel nakatanud paljusid eestlasi ja nii
ei ole ka mina sellest pääsenud. Just nimelt nakatanud, sest kui sul
on mõni lähedane, kes aina tuhiseb mööda maailma ringi,
siis võib see sindki kaasa haarata. Minul on selliseks sõbrannaks
Lii Unt, kes on viimasel aastal elanud suurema osa ajast Indias. Ka mina tahan
sinna tagasi plaaniga meelitada Lii “Kuldsele teekonnale”.
Minu soov on saada kahe nädala jooksul kõike – nii
päikeselist puhkust Goas kui ka rännuteed Kuldsel kolmnurgal. Saan
reisibüroost vastuseks, et rahulikult, jõuab küll. Lennuk
maandub Goa lennujaamas ilusal hetkel – päike on just-just
tõusmas ning õhk on värske ja soe.
Millegipärast ütlevad paljud, et Goa ei olegi justkui õige
India, kuid mina ei ole sellega nõus. Põhjusel, et India ongi
just selline maa, kus iga kant võib olla täiesti isemoodi ja
erineva kultuurilise taustaga.
Goa on tõenäoliselt
kõige läänelikum. Arvatavasti tuleneb see hästitoimivast
turismist ning faktist, et sealne elanikkond on suuremalt jaolt kristlased.
Lii: Meil Põhja-Indias andsid külamehed paar kuud tagasi
kristlikele nunnadele peksa, kui need külanaisi kristlusele ahvatlesid.
Ega kristlastele polegi midagi muud ette heita, kui et nad söövad
lehmaliha. Lehm aga on hindudele püha, sama püha kui ema. Ka India
moslemid ei söö loomaliha, et mitte solvata hindude tundeid.
Pille: Teil Põhja-Indias Varanasi linnas ei ole ka kombeks tarvitada
alkoholi. Goas on see aga enam kui tavapärane ja kõigele lisaks
veel ka väga odav. Selle osariigi oma rahvusjoogiks on palmipuupuskar
fenny, mis on ka heaks kingituseks kodustele sõpradele. Kohalike
suhtumine vabameelsesse elustiili on palju tolerantsem kui ükskõik
kus mujal selles riigis. Ja seetõttu on seal ka küllalt kohti, kus
saab pidutseda kuni päikesetõusuni.
Põhja-Goas on
imelise vaatega ööklubi Cabana, mis asub kõrge mäe
jalamil, ja kui sinna sõita tuk-tukiga, siis tuleb osa teest käia
jala, sest see väike masinavärk lihtsalt ei jaksa üles vurada.
Enamik klubi territooriumist asetseb väljas eri kõrgustega
platvormidel, ning on erakordselt mõnus lebada õues suurel
lamamisasemel ja nautida kaugustes paistvaid tulesid.
Põhja-Goas
ongi rohkem siginat-saginat igal hetkel võrreldes Lõuna-Goaga.
Aga sinna plaanin ma jõuda kõige lõpuks, pärast
kohtumist Liiga Delhis.
Lii: Delhi erineb Varanasist, kus mina
elan, nagu öö päevast. Varanasi on India klassikalise kultuuri,
hariduse ja religiooni keskus. Delhi kui India pealinn muutub järjest enam
rahalõhnasemaks, ehkki India ruupial on Mahatma Gandhi pilt, kelle
ideaal oli hoopis teistsugune India – vaimne, säästlik ja
kodumaine. Indialased uhkustavad täna, et neli Inda rikkaimat inimest on
sama rikkad kui nelikümmend Hhiina rikkaimat inimest kokku.
Ootan Pillet luksusliku Le Meridiani hotelli vestibüülis.
Jõukuse aste meenutab New Yorgi 5. avenüüd ja hindud, kes
tulevad hotelli pidutsema, on end viimase peal üles löönud.
Prouad näevad sarides väga uhked välja, naljakad on noored
tütarlapsed, kes on kultuuri ja kombeid trotsides miniseeliku selga pannud
ja koperdavad ülikõrgetel kontsadel nagu lombakad kured.
Ent uue lääneliku elustiili jõud on nii suur, et
klassikaline india vanaema võtab oma röögatu välimusega
lapselapse käekõrvale ja suundub peosaali. Tahan ka minna
restorani, aga hinnad menüüs on samuti 5. avenüü hinnak
lassis ja ma põrkun ukselt tagasi. Esialgne mõte võtta
järgmine kord paar Varanasi tänavalast kaasa, et neile luksuse imet
näidata, kukub kokku. Ei, mina ei ole nii rikas. Huvitav, kui mitu eesti
rikkaimat inimest peaks oma vara kaalukausile panema, et kaaluda üles
India rikkaima inimese vara?
Pille: Agras tahtsin ma näha
ühte maailma kauneimat ehitist, armastusele pühendatud Taj Mahali.
Tunnistan, et suhtusin sellesse väikese eelarvamusega, kuna olin kuulnud,
et kõik, mis on ühe sammu kaugusel mausoleumist, meenutab
kõige kohutavamat prügimäge ja kerjuste ning kaubitsejate
pealetükkivusest on raske kõrvale hoida. Õnneks osutusid
kõik need jutud suureks liialduseks. Võimalik, et siin tuli
kasuks reisijuhi teadlikkus juhatada meid imelise hooneni õigest
väravast ja sobival kellaajal. Jõudsime kohale päikeseloojangu
ootuses.
Vaatepilt võttis sõnatuks ja erakordselt
võluv oli õhtuvalguse mänglemine marmorpalee seintel ja
väljakul. Tundsin ennast nagu lummatult, hinge täitis helgus ja
rahu.
Lii: Jah, Taj Mahal on nii täiuslik, et ei vaja midagi
peale iseenda. Kui, siis ainult päikest, mille madalad kiired valgest
marmorist ehitise üle kuldavad.
Taj Mahali imelise ilu saladus
peitub erakordselt õnnestunud proportsioonides ja erilises marmoris,
mille sees on sädelevad tükikesed. Ärge planeerige Taj Mahali
külastust hommikule, sest Indias on hommikuti sageli väga udune.
Mogulite hiilguse jälgedes käies saab väga hea pildi,
mida teeb inimene, kui tal ei ole millestki puudus. Nautlev elustiil ei paku
naudingut kauaks, inimene tüdineb õnnest kõige kiiremini.
Valitsejad pidid endale teistsugust meelelahutust otsima ja päästvaks
ideeks said uued vallutused, lõhkumine ja tapmine. Kui kõik vana
on maatasa tõmmatud ja uus peale ehitatud, hakkab inimene end
paratamatult jumalana tundma.
Nii ka mogulite suurim valitseja
Akbar, kelle ambitsiooniks oli luua uus usund nimega Deen Ilahi, ühendades
kõigi maailma usundite parimad küljed. Ta tegi sellega algust nii,
et võttis endale naised eri religioonidest. Kristlase Goast, hindu
Rajastanist ja moslemi Türgist. Ent lapsi ta ei saanud. Kohtudes Agra
lähistel suure sufi pühaku Salim Chistiga, palus ta pühakult
lapseõnne ja saigi kauaoodatud järeltulija. Tänutäheks
ehitas Akbar oma uue pealinna Chisti kodukülla, ühendades ka
arhitektuuris eri usundite sümboleid.
Kui britid tulid 1583.
aastal Akbariga kohtuma, siis olid nad hämmastunud, et Fatehpur Sikr
ületas Londonit nii hiilguselt kui rahvaarvult. Kulda, kalliskive, siidi
ja sametit oli rohkem, kui eurooplane suutis ette kujutada.
Ent
jumal ei jäänud Akbari tööga rahule ja linnas lõppes
peagi vesi. Sellest ajast on mahajäetud Fatehpur Sikr punasest liivakivist
ehitistega tondiloss. Kompleksi kuulub ka marmorpitsist seintega Salim Chisti
hauakamber, kuhu naised tulevad selleks, et siduda seina külge punane
pael, sest legendi järgi aitab see kaasa järeltulija peatsele
sünnile.
Muide, ka Varanasis on koht, Lolarka tiik, kus
lastetud paarid käivad end pesemas, et jumalikul teel viljastuda. Samuti
on Himaalaja jalamil Dehra Duni lähistel Sahastradhara koopad sama
mõjuga. Küllap on neid kohti Indias rohkemgi. Mis tore idee oleks
korraldada sinna reise lastetutele eesti paaridele.
Pille:
Pärast Taj Mahali külastust jäime ööbima Agra linna.
Ei raatsinud õhtut lihtsalt niisama hotellitoas mööda saata ja
läksime linna peale jalutama. Ka seal nagu Delhiski pöörduvad
igal sammul sinu poole rikšamehed, kes soovitavad tu
ngivalt jalutamise asemel kasutada nende imetoredat sõiduvahendit.
Esimese hooga ei uskunud oma kõrvu – sõltumata tee
pikkusest ja kulutatud ajast sooviti saada viis ruupiat. Eesti rahas on see
vaid mõni kroon.
Kui aga juba mitmes mees tuli sama jutuga, tekkis
huvi, millest nii madal hind. Sõbralik teejuht rääkiski, et
asjaga käib kaasas üks väike nüanss – kui me oleme
nõus külastama paari kauplust, kuhu ta meid viib, saab ta poodidelt
komisjonitasu. Kui me lisaks ka midagi ostame, saab tema 10 protsenti ostu
pealt.
See õhtu kujunes meie reisiteel üheks
meeleolukamaks.
Lii: Mina olen seda meelt, et India avastamist peaks
alustama Rajastanist, sest just siin me näeme piltpostkaardi Indiat
elevantide ja kaamelite, mägede ja kõrbete, värvikireva
kunstkäsitöö, kulla ja kalliskivide, vuntside ja turbanite ning
leekivatesse neookangastesse riietatud maanaistega, kes kannavad veepotti pea
peal.
Lisaks on Rajastani piirkond kõige
turistisõbralikum Indias. Teed Delhi-Agra-Jaipuri marsruudil on
erinevalt ülejäänud Põhja-Indiast suurepärased.
Jaipur on Rajastani toretsev pealinn, maharadžade residents. Selle
juurde käivad vältimatult jutud Madonnast, kes paari päeva
pärast sõidab siia inkognito puhkama, ja Angelina Joliest, kes
käib Jaipuris kalliskive ostmas. Nende kahe ameerika leediga seoses
meenub, et nüüdsest on võimalik ka mitteindialasel India last
lapsendada. Imiku võib muidugi osta mustalt turult mõnesaja euro
eest, tütarlapse saab ehk mõnesaja ruupia eestki, aga siis sa ei
saa teda maalt välja viia. Jaipuri vanalinna nimetatakse Roosaks Linnaks,
sest aastal 1883, kui linna oli saabumas inglise prints Albert, värvis
maharadža kõik majad roosaks. See jäigi traditsiooniks. Eks ole see
ka väga odav linna restaureerimise viis – tõmmata lihtsalt
majad roosa värviga üle.
Pille: Samas peetakse just Jaipuri
linna paleekompleksi, mis rajati 18. sajandil, hinduistliku linnaplaneeringu ja
arhitektuuri tipuks.
Sõidame umbes 10 kilomeetrit linnast
välja, et näha mäejalamil asetsevat maalilist Amberi
kindlusekompleksi. Juba eemalt mõjub see võimsa ja massiivsena
ning tekib tahtmine osa saada turistidele pakutavast atraktsioonist –
minna üles mäkke ning siseneda kindlusesse iidsete radžade kombel
elevandi seljas. Suure looma õõtsuv samm tekitab alguses pisut
ebakindlust, kuid rahulik liikumine annab võimaluse vaadelda
ümbritsevat avarust kõigepealt alt üles ja seejärel
vastupidi.
Lii: Jaipurist pisut enam kui saja kilomeetri
kaugusel on Ajmer, kõige kuulsam palverännukoht India moslemitele,
India Meka, ja sealt vaid üheteist kilomeetri kaugusele jääb
Pushkar, üks hindu kõige pühamatest linnadest, mis on
ühtlasi populaarne peatuskoht lääne hipidele, kes otsivad
vaimset vabanemist, ent ei ütle ära ka odavast narkotsist.
Rongiga Delhisse sõites oli minu kupees noorpaar Siberist, kes
väitsid, et nemad ei lähe mitte kunagi nii labasele
turismimarsruudile kui Agra-Jaipur. Nii mõtlevad paljud noored
maadeavastajad mitte ainult Indias, sest eks ole ju tore tunda end massist
kõrgemale tõstetuna. Aga noored radikaalid unustavad ära, et
inimesed ei liigu ühes suunas kindlasti mitte rahaahnete turismifirmade
kihutustöö tõttu. Kohad, mis inimesi tõmbavad, on
jõukohad. Neisse on akumuleerunud ajaloolised, kultuurilised ja vaimsed
väärtused.
Delhi, Agra ja Jaipur on vägevad paigad, sest nende kindlustes,
paleedes ja hauakambrites elab India kadunud hiilgus ikka veel. Ehkki paleedes
pole enam uhkeid pärsia vaipu maas, tuhandeid õlilampe, mis
väreleksid seinte peegelmosaiigis, ei ole lõhnalampe, kauneid
tantsijannaid, vesipiipe, muusikuid. Ei ole enam peenendunud kunstimaitsega
valitsejaid, kelle kireks on ehituskunst ja kes on valmis ühe taevalikult
kauni kivimosaiigi pärast sadu käsitöölisi tapma.
Kujutlusvõimet on vaja, et kivid elama hakkaksid. Või siis
väga head giidi.
Pille: Mul oli üks soov veel
täitmata – jõuda reisi lõpuks kuldsele rannaliivale
Lõuna-Goas.Võtsin kuulda reisibüroo soovitusi ning valisin
viimaseks nädalalõpuks tõeliselt luksusliku hotelli
Intercontinentali ketist.
Õhtupimeduses Goa
lõunatippu sõites tekib tunne, nagu suunduks maailma
lõppu. Mida kaugemale, seda vähem asulaid on tee peal. Ja
lõpuks oleme kohal – meie ees laiub tuledesäras ja puhtusest
hiilgav paleesarnane hotellikompleks. Territoorium näib nii suur ja
piltpostkaardilikult kaunis, et raske on esimesel silmapilgul hoomata kogu
ümbritsevat ilu.
Hommikuvalguses ärgates ei pea pettuma. Siia
peaks tooma nüüd kõik need kiunujad, kes on jätnud igaks
juhuks Indiasse sõitmata, kuna kuulujutud räägivad
kõikjal laiutavast mustusest. Vot, palun, kui teile ei meeldi India
sellisena, nagu ta on, siis tulge siia hotelli hiigelterritooriumile ja
ärge varvast ka väravast välja pistke. Polegi vaja, sest hotelli
juurde kuulub ka kahe vookleva jõe vahele jääv ligi kilomeetri
pikkune rannajoon.
* – Kuldne kolmnurk on populaarne
India turismimarsruut, mis sisaldab Delhit, Agrat ja Jaipuri.
*Kampsik selga!
Indias näib esmapilgul väga soe ka talvel, aga ära lase end päikesekiirtel ära petta. Põhja-Indias on väga kerge külmetuda, köha-nohu-kurguvalu on karmim kui Eestis. Jälgi reeglit – kui kitsedel on kampsikud seljas, siis tõmba ka sina midagi selga ja kaela ümber.
*Reisi koos lastega.
Ehkki India tundub lastega reisimiseks ebamugav, annab see võimaluse näha India parimat palet. Indialased armastavad väga oma lapsi ja vanemaid, kui sind nähakse koos lastega, tõused sa kohe odavast turistiklassist auväärse lapsevanema seisusesse, sinusse suhtutakse soojalt ja sinu lastesse armastavalt.
*Vali üks või teine.
Mõtle enne reisi läbi, mille peale sa välja lähed. Kui sa tahad säravat idamaareisi, siis lase reis korraldada professionaalsel reisibürool. See ei tule odav, aga India luksus ongi kallis.
Teine võimalus on jälgida india lihtrahva elustiili, sõita teises klassis, süüa koos indialastega, ööbida askeetlikes tingimustes. See on odav ja meeleolukas, kui sa tead, mille peale välja lähed. Halvim on osta odavalt väljamüügilt lennupilet Indiasse kuulduste põhjal, et sama odavat ja mõnusat äraelamist saab ka kohapeal. Ei, sa kohtad seal omasuguseid, kes on kuulnud, et turistidelt annab kergesti raha välja õngitseda, pakkudes vastu kehva teenust või suisa valesid. Pettunud olete lõpuks mõlemad.
*Hoolitse esmamulje eest.
Indialased on esmamulje meistrid. Panustades kõik esimesse kohtumisse, jääb sageli tähelepanuta, et homme on ka päev, kus kõik polegi nii hiilgav, kui alguses välja käidi.
Seega ära looda Indias püsikliendi soodustusele, vaid hoolitse selle eest, et iga kohtumine sinuga oleks kui esimene.
*Kanna kohalikke rõivaid.
Kui oled naine, siis arvesta sellega, et paljude india meeste kujutlus lääne naistest on tekkinud teismelisena salaja pornofilmi vaadates. Kui sa lisad lääneliku napi suveriietusega kütust sellesse lõkkesse, siin ära imesta, et sind koheldakse kui prostituuti. Otsetee hindude südamesse on kanda sari, komplimendid sajavad ja hinnad kukuvad. Lisaks on sari mugav suveriietus ja selle sidumist on lihtne selgeks õppida.