Kalade televisioon

1.

Televisioon on ühtaegu igavikuline ja samas kaduv nähtus. Ekraanil toimub midagi pidevalt, kuid saated ja filmid ühtaegu tulevad ja lähevad, algavad ja siis jälle lõppevad ära.

On olemas küll ka kordussaated, kuid need on enamasti juba nähtud ega mõju seetõttu just eriti värskelt. Muidugi – igihaljast klassikat võib küll ikka ja jälle uuesti üle vaadata, aga see teema on juba omaette ooper.

Telesaated ja filmid muudkui algavad ja lõppevad, aga telekavad jäävad. Mida teha toanurka kogunenud paberihunnikutega?

Meil maja ees on küll konteiner, mis mõeldud spetsiaalselt vanapaberi ja papi jaoks, kuid sellega on enamasti nii nagu taarapunktigagi – kui oled kokku võtnud kogu oma vaimujõu ja füüsilise energia, et sammud sinnapoole seada, on konteiner tuubil täis või taarapunkt suletud. Sammud siis sama targalt tagasi. Tegelikult veel suurema kandamiga – hing täis pettumust, kurbust ja kibestumist.

2.

Ühel hommikul teatas mu korterikaaslane ootamatult: “Kuuled, tead, meil on lisaks kohvikoorele ka peldikupaber otsa lõppenud. Nii et ole hea, kui poodi lähed, too siis palun seda ka!”

Mina aga olin juba väsinud sellest lõputust peldikupaberi tassimisest ja küsisin tüdimusenoodiga hääles: “Ega sa mõtle ometigi jälle seda megaplokki, kus kaheksa või kümme rulli ühes pakis?” Ja selgitasin: “Praegusel säästuajastul on sellised ostud täiesti mõttetud. Ärgem allugem tarbimisühiskonna nõudmistele! Tuleb elada võimalikult ökonoomselt ja samas ökoloogiliselt. Meil on toanurka kogunenud hunnikute viisi vanu telekavu.”

“Kuuled, tead, lõpeta ära, nühi õige ise nendega!” lajatas korterikaaslane mulle esimese ehmatuse ja võõristusega, vaadates mind nagu uskumatut ilmutist.

Mina aga jäin enesele kindlaks. Sest nagu öeldakse: enesekindlus – see on juba pool võitu.

3.

Möödus paar nädalat ja minu postkasti laekus ootamatult vesimärg ja meresoola hõnguga ümbrik.

Millest tuli välja tänukiri kaladelt: “Suur aitähh, et sa meile kloaagi kaudu telekavasid oled hakanud saatma. Meil siin vee all levib televisioon aeglasemalt kui teil seal maa peal – nüüd saame täpselt õigel ajal teada, et mis saated ja filmid on parasjagu tulekul. Oleme selle üle äärmiselt rõõmsad ja õnnelikud!”

Selline kiri tegi mul loomulikult südame soojaks. Vaat, millist hea­olutunnet võib pakkuda ökonoomne ja ökoloogiline ­mõtlemine ja tegutsemine! Kaif.

Vaatangi nüüd vaheldumisi televisiooni ja seinale raamitud kalade tänukirja. Kohati klaasistunud kalapilguga, kuid ikkagi õnnelikult ja rõõmsalt. Aga mu korterikaaslane võib sellisest suurest tundest esialgu vaid unistada.