Karjuvalt kallis kodumaa

“Kodumaa karjed”

Laval Jaak Prints. Töörühm Eero Epner, Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja. Koostöös Arvamusfestivaliga. Esietendus Teatris NO99 21. veebruaril 2015.

Jaak Printsi monolavastus “Kodumaa karjed” on meelevaldne kollaaž iseseisvusaja kõnekaist repliikidest, kõnedest, spordiülekannetest, loosungitest, kuulutustest, laulusalmidest. Eero Epnerieestvedamisel möödunud Arvamusfestivaliks koostatud ja seal esmaesitatud tekst meenutab Indrek ­Koffi hüsteerilist kirjandusteost “Eestluse elujõust”, mis samuti koosnes üksteise otsa lükitud juhuslikest, ent tuttavlikest kõnekatketest. Selliste tsiteerivate tekstide taotlus pole originaalsus, vaid esinduslikkus, mitte informeerimine, vaid meenutamine ja meenutustega publikus ühisosa tekitamine, milles vaataja “mina” võiks osa saada “meist”.

Põhimõtteliselt võiks teater NO99 igaks etenduseks sööta näitleja Printsile ette erinevaid iseseisvusajal avalikku mällu talletunud tekstilõike, tulemus erineks rütmi, energia ja tonaalsuse, aga mitte sisu poolest, sest lavastuse sisu ei ole tekstiga edastatav informatsioon, vaid magushapu meie-tunne. “Kodumaa karjed” meenutavad meile, kui suures osas kodumaa-tunne väljendubki karjetes, kui suur osa sellest, mida me peame ühiskondlikuks, poliitiliseks või rahvuslikuks identiteediks, põhineb koos kuuldud ja ühiselt kogetud katkendlikel lausetel ning repliikidel.