„Liha – meist enamiku jaoks endiselt kindel osa toidusedelist. Aga viimasel ajal on arusaam lihast kui eluandvast toiduainest hakanud muutuma. Kui varem sümboliseeris liha heaolu ja jõudu, siis nüüd saab järjest selgemaks see, millised probleemid lihatarbimisega kaasnevad, nii meie planeedi kui meie endi jaoks.“
Nii algab Marc Pierscheli (40) dokumentaalfilm „The End of Meat“, mis küsib, milline võiks välja näha maailm, kus inimesed loomi enam ei söö, kus lihasarnased tooted valmistatakse laboris loomade tüvirakkudest või taimsest valgust, kus varem farmides peetud loomad elavad varjupaikades, kus inimesed võiksid vaadelda loomi kui juriidiliste õigustega kaaskodanikke, mitte kui meie toitumisharjumusi rahuldavat kaupa. Järjest suurematele rahvahulkadele kättesaadavaks muutunud lihatarbimine hävitab elurikkust, sunnib karjamaa suurendamiseks ja loomasööda kasvatamiseks metsi maha võtma ja suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni. Kas selleks, et inimkonnal oleks võimalik ka tulevikus planeedil Maa elada, tuleb taimsele toidule üle minna?
Me siin Eestis elame kaugemal põhjas kui sina Saksamaal, siin on lühem vegetatsiooniperiood, karmim kliima, taimsed (import)tooted on üsna kallid, kriitika vegandieedi suhtes on aastaid olnud üsna tugev. Kuidas sa vastaksid neile, kes ütlevad, et veganlus on rikkamatele inimestele või neile, kes elavad paremas kliimas, ja siin, põhjamaal, ei saa ellu jääda vaid kapsa, porgandi ja importavokaado najal?
Ma ei saa kommenteerida, kuidas teil täpselt on, sest ma ei ela Eestis. Võib-olla on teil tõesti raskem.
Veganlusega seostub paljudel see, et see on kallis. Et on vaja mingeid supertoite või erilisi toidualternatiive, et veganiks hakata. Aga tegelikult pole see nii.