Jumalukene, kuhu me jõudnud oleme! Maailma kõige vägevama riigi presidendil on rätsep, kelle õmmeldud pintsakutel kisuvad õmblused! Peale selle ei tea tema luureülemad, mis Ameerika vaenlaste leeris toimub, vastuluureülemad ei suuda Ameerika vaenlasi kinni püüda, väejuhid ei suuda mässulisi linnasid maha rahustada; analüütikud ei suuda ennustada, millise reaktsiooni põhjustab üks või teine samm. Ebakompetentsus vohab! Samas öeldakse, et Ameerikat tuleb usaldada, sest midagi muud meil üle ei jää.

Mulle isiklikult meeldiks enam, kui presidendil oleks tõesti olnud raadiosaatja seljas. Kõnesid me presidentidele nagunii kirjutatakse ette, nii et miks mitte astuda järgmine informatsiooniajastu vääriline samm, implanteerides riigiisadele heade mõtete vastuvõtmise seadmed. Kujutagem korraks ette, et meie oma president hakkaks selget ja mõtestatud juttu ajama. Mis siis, et kaugjuhtimise režiimis. Vaid näilisus loebki.