Kinnisvarakorilus Süda tänaval

Ene Läkk leiab, et pealinna planeerimisametnikud koos kinnisvaraarendajatega tegutsevad nagu mafioosod.

Tallinna südalinna on pärast Tartu mnt läbimurret tekkinud närvesööv pudelikael. Need, kes jõudnud Tartu mnt pikenduselt Rävala peale, ei saa kuidagi edasi. On kaks võimalust, kas keerata Estonia puiesteele või Lembitu kaudu Liivalaiale. Kuna aga mõlemad tänavad on pidevalt umbes, siis oleks vaja pikendada Rävala puiesteed läbi Süda tänava kvartali Pärnu maanteele.
Kuidas seda teha? Probleem on selles, et Rävalaga külgnev Pärnu mnt - Sakala - Kentmanni - Tatari -Süda tänava ala on Tallinna üldplaneeringu järgi kuulutatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Seaduse jõuga üldplaneeringus on rõhutatud, et miljööväärtuslik piirkond on ajalooliselt väljakujunenud ühtse, kindlatele kriteeriumidele vastava hoonestuse, tänavavõrgu ja haljastusega ala, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Selliseid alasid on Tallinnas kaheksa.

laulusalm ütleb, et “Eestile on kombeks üks president korraga”, kuid kõiki muid asju kipub ikka kaks olema. Nii ka siin. Tallinna linnavalitsus tellis arhitektuuribüroolt Koot & Koot Süda kvartali detailplaneeringu eesmärgiga Rävala pst läbimurdmine Pärnu maanteele.
Arhitektid Siiri ja Margus Koot koos liiklusanalüütik Tiit Metsvahiga esitasid 11 varianti (www.kootplaan.ee), millest arhitektuurinõukogu sõelus välja kolm. Nendele variantidele tegid Koodid põhjaliku linnaruumi analüüsi ja pakkusid omalt poolt välja säästva variandi.
Samas selgus, et SAPA (Tallinna linna säästva arengu ja planeerimise amet) oli lisaks tellinud arhitektuuribüroolt R-Konsult (arhitekt Irina Raud) Kentmanni 6B detailplaneeringujärgse hoonestamise mõju naabrusele. Tellitud ülesande asemel aga R-Konsuldil “kukkus välja” Süda kvartalit läbiv tunnel, mille kahes otsas Arco Vara tellimusel projekteeritud pilvelõhkujad (Kentmanni 6B aadressil 16korruseline ja Pärnu maanteele – 20korruseline). See pani arhitektuurinõukogus jahmuma isegi Eesti iseseisvusaja esimese pilvelõhkuja autori Raivo Puusepa, kes ütles, et kõrgemad majad võiksid jääda siiski Tartu maantee läbimurde alale.
Kui Kootide tööga sai algusest peale tutvuda nende koduleheküljel, siis Irina Raua töö on seni üks suur saladus. Ka Koodid ise said esimest korda sellest teada tunnelit ülistavast Eesti Päevalehe artiklist.

Raua sõnul esitas ta linnale tunneliga lahenduse, sest Koot & Koot oli selle võimaluse kõrvale jätnud. See on vale. Koot & Koot koos Tiit Metsvahiga esitasid selle võimaluse teiste variantidega koos, aga laitsid maha selle absurdsuse tõttu.
“Normaalsete pikikallete tagamiseks ja ristmiku ette ooteala moodustamiseks peaks vahemaa Kentmanni tänavast kuni tunneli portaalini olema ca 140–150 meetrit. Seega paikneks tunneli portaal Muusikaakadeemia peauksest veidi Tatari tänava pool. Peaukse enda kohal aga haigutaks tugiseinte vahele jääv kaevik.
Tunneli teine portaal tuleks teha vahetult Tatari tänava taha. Kogu kvartalit jääks läbima kaevik,” selgitab Metsvahi.
“Siit küsimus – kas on mõtet kavandada kokku ca 250 meetrit kaevikuid, et Tatari alla ja sellest Rävala puiestee poole umbes 40 meetri ulatuses rajatava pargi alla kavandada tunnel? Lisaks kõigele kujuneb sellise tunneli geomeetria üpris ebameeldivaks ja ka ohtlikuks. Kas Tallinn vajab sellist tunnelit, mille mõlemast otsast väljudes avastame end foorristmiku ees?”
 
Mida me tunneliga võidaksime? See on ju giljotiin läbi miljööväärtusliku ala! Võidab kinnisvaraarendaja, kes sinna tõenäoliselt elama ei asu. Tema võtab oma “papi välja” ja läheb järgmisele kinnisvarakorilusele, nagu ütles tabavalt arhitekt Ago Pähn.
Tunnel pühib oma teelt üheksa maja ning sama palju kullahinnalisi krunte tuleb Tallinna linnal eraomanikelt välja osta.
Kuigi arhitektuurinõukogu esimehe asetäitja Arvo Rikkineni sõnul pidavat tunnel laskuma ja tõusma pilvelõhkujate all, pole see teps mitte nii. Tunnel hakkab laskuma Kentmanni 6b kõrghoone juurest ja laia kaldpinda kattev katus jääb nagu memoriaal kolmandiku konservatooriumi pikkuses akende alla. Samuti jääb see liiga lähedale pilvelõhkuja enda esimeste korruste akendele.
SAPA juht Ike Volkov aga kiidab tunneliprojekti: “Loodud on tehismaastik terrassilaadse haljastusega. Meenuvad Babüloni rippuvad aiad koos ebamastaapse otsamajaga.”
Konservatooriumi ja uue, peatselt rajatava balleti- ja muusikakooli õuele lubatud fantastiline park on tegelikult maa-aluse tunneli tuulutusavade ja katusakendega tühi plats, mille peal ei hakka kasvama mitte iialgi mitte ükski puu. “Tunneli peale ei saa istutada suuri puid, sest seal tekivad veeprobleemid ja puud kuivavad sooja suvega ära,” kirjutab haljastusspetsialist EPL Online’is.
Platsil on vaid kaks risti jooksvat kõnniteed, mille vahele on paigutatud konteinerhaljastus. “Konteinerhaljastus on meie kliimas raha raiskamine. Väljas saab lillepotte hoida maist septembri lõpuni, aga kuhu panna konteinerid siis?” lisab haljastusspetsialist.

Ehkki keskkonnamõjude analüüs, mida nõuab uus planeerimise seadus, on tegemata, samuti ei pidavat kellelgi aimu olema tunneli rajamise hinnast, võeti tunneliprojekt linna arhitektuurinõukogus peaaegu ühehäälselt vastu. Vastu oli ainult arhitekt Tiina Tallinn, kes meenutas, et tegu on ikkagi miljööväärtusliku alaga ja ei olnud nõus linna kopsude hävitamisega. Tunneli ehitusele jääks ette praegu sel alal olev kõrghaljastus – suured tammed ja vahtrad.
Isegi Kultuuriväärtuste ameti juht Agne Trummal ei olnud tunneli vastu.
Üllatas aga arhitekt Veljo Kaasiku hägune seisukoht: “Selle kandi hoonestus võiks olla illusoorne. Ütlemata jätmise arhitektuur, tekib ebatänav. 21. sajandisse läheks illusoorse arhitektuuriga, mis ei järgi jaotusloogikat, vaid sõidab üle. Irina Raua töö on 21. sajandi simulatsioon. Pole päris. Radikaalsus oleks Lastestaadioni kanti tunneli viimine. Liiga üheselt investorisõbralik. Realistlik pole.”
Hiljem lisab, et “tunnelis on võlu, kuigi teeb kära. Kära teeb just väline disain.”

Milline oli siis arhitektuuribüroo Koot & Koot pakutud säästev läbimurde variant?
“Kõige säästlikum variant on see, kui Tartu mnt läbimurde poole minev suund jääb nii nagu praegu, s.t läheb mööda Estonia puiesteed, keerab Eesti panga juurest Rävala puiesteele. Kui hakati Viru väljakut ümber tegema, siis liiklus hakkaski siit läbi käima. Sellega on inimesed harjunud. Ebamugav, aga kesklinnas ei peagi liiklus väga mõnus olema,” selgitab Margus Koot. “Teistpidi suund kulgeks Rävalast kaherealisena konservatooriumi eest Tatari tänavale, sealt kurviga Sakalasse, kustkaudu pääseb Pärnu maanteele. Selle variandi hinnaks on üks linnale kuuluv maja – tuntud Microlingi hoonena. Aga miski ei takista jätta liiklust nii, nagu see praegu on.”
Siiri ja Margus Koot toonitavad, et nende jaoks on tähtis:
Esiteks, et kahe muusikakooli vaheline ala peaks lähtuma sellest, mis tal täna on – looduspargist, mida edasi arendada.
Teiseks, tuleb säilitada Süda kvartal tervikuna ja jätta see nii palju kui võimalik keskelt läbi lõikamata.
Kolmandaks – Kentmanni 6B kõrghoonele projekteerimisloa andmisega on Rävala pst lõpetatud ehk teisisõnu, ta ei lähe enam edasi. Seetõttu võiks muusikakoolide vaheline ala olla väike linnaväljak. Selleks peaks hoonestusega sulgema ka Tatari tänava lahtise külje, siis ei jääks muusikaakadeemia enam suure magistraali äärseks majaks.
Neljandaks, Pärnu mnt äärne hoonestus Süda kvartali kõrval ei tohiks olla dominandiks, vaid peaks olema sillaks kodanlise aja hoonestuse laadist Süda tänava majadele. Seda mastaapi ei tohiks alavääristada.
Aastaid on aga õhus olnud küsimus, milline üks õige linn peaks olema. Kui linn ikka on elukeskkond, siis peaks inimestel olema seal hea. Linnast ei pea läbi kulgema kiirteed, mille kaudu kihutada ühest linnaotsast teise. Linn ei pea olema ka kinnisvaraarendajate koriluse tallermaa, kus üksteise võidu korjatakse paremaid palasid. Linna eesmärgiks ei ole kõikide väikehoonete asendamine kõrghoonetega.

Mis saab edasi? Kas rajatakse tunnel?
Vastukaaluks Tallinna linna arhitektuurinõukogu tunnelit pooldavale soovituslikule otsusele võttis Riigi muinsuskaitseameti juures tegutsev arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu vastu otsuse, mis taunib maa-aluse tunneli rajamise eesmärgil ajaloolise hoonestuse ja haljastuse hävitamist ja pooldab läbimurret maapealsel kujul. Arutati ka läbimurde tegemata jätmist, sest liiklusekspertide hinnangul ei lahenda Rävala pst pikendamine Liivalaia - Pärnu mnt ristmiku ummikuid, vaid pigem halvendab olukorda.
Kahjuks jäi Tallinna planeerijate Ike Volkovi ja Toivo Ninnase tulevikuvisioon teada saamata, sest nemad läksid kohe pärast arhitektuurinõukogu otsust puhkusele.