Kogu Kavafis kaante vahel
Konstantinos Petrou Kavafis
“Kogutud luuletused”
Tõlkinud Carolina Pihelgas. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 410 lk.
Möödunud aasta lõpus ilmus Ninniku Raamatukogu tõlkesarja 12. raamatuna Carolina Pihelgase tõlkes Konstantinos Kavafise “Kogutud luuletused”. Tähelepanuväärne sündmus – juba see, et eesti keeles on ühelt tõlkijalt ja ühtede kaante vahel ilmunud kõik, mis ühe autori nn kaanonisse kuulub. Lisaks on Kavafis kreeka kirjanduses väga tähtis kirjanik, teda peetakse moodsa kreeka luule alusepanijaks. Tema luuletuste esimene kreekakeelne väljaanne ilmus kaks aastat pärast ta surma, 1935. aastal, elu jooksul ta raamatuid ei avaldanud, vaid levitas oma luuletusi algul lahtiste lehtedena, hiljem omaköidetud luulekogudena. Siiski ilmutas ta luulet pidevalt perioodikas. 1951. aastal ilmus esimene Kavafise luulekogu inglise keeles ja sellele järgnesid aina uued tõlked paljudesse keeltesse. Eesti keeles ilmus esimene Kavafise tõlge 1981. aastal.
Kavafis jaotas oma luule kolmeks: filosoofiline, ajalooline, sensuaalne. Ajaloolisteks liigitas ta ka mütoloogilised luuletused. Tema lähenemine oma kodumaale on üpris ebatraditsiooniline, ta ei võta kirjapandud ajalugu kui endastmõistetavust, vaid problematiseerib harjunud lähenemist. Kuigi Kreeka oli äsja saanud iseseisvaks, ei hõiska ta selle üle, vaid pigem tõotab tumedat tulevikku, kirjutades tumedast ja problemaatilisest minevikust.
Kavafis oli homoseksuaal, mis ilmselgelt väljendub tema luules. See tendents on ka ajaloolistes luuletustes, kus aga on see suundumus täiesti loomulik; autori kaasaegses maailmas tekitab see süütunnet ja muid ebameeldivusi – aga mitte iialgi kahetsust ega tuha pähe raputamist – kui kahetsust, siis ehk vaid selle pärast, et on jäänud midagi tegemata, mitte sellepärast, mis tehtud.
Luulekogu on kakskeelne, kes mõistab uuskreeka keelt, saab tekste võrrelda. Pihelgas on tõlkinud kõik luuletused vabavärssi. Eesmärk on anda võimalikult täpselt edasi autori mõte. Tõlked on meeldivad lugeda. Nad on selged, haaravad, heas rütmis, mõjuvad usaldusväärselt. Kindlasti on nad elegantsed ja usun, et ka täpsed. Küllap on ka väga tänuväärne tõlkida kogu luuletaja looming – tõlkides avanevad tekstide vastasmõjud ja seosed ning töö käigus muutub luuletaja mõistmine aina sügavamaks.