Kogu tõde Esto-TVst
Kaineks saades võtsin laenutusest “Welcome to Estonia” kasseti, et vaadata Ekspressi toimetuses kogu asi selge silmaga veel kord üle. Kirjutasin täis 8 lehekülge märkmeid A4 formaadis, märkides oluliste lõikude ette minutid ja sekundid, mis olid kulunud filmi algusest ning tehes uitmõttelisi ülestähendusi. Tulemus on umbes järgmine.
0' 33" Ekraanile iluvad Arthur Rimbaud´ sõnad “Tuleb muuta elu”. Rimbaud oli teatavasti prantslaste esimene sümbolistlik luuletaja, kes elas kokku ühe teise meesterahvaga (samuti luuletajaga), tehes seda niisuguse hooga, et pilpad lendasid. Poeet tahtis muuta tegelikkust mitte ainult oma mõtetes vaid ka tegudega. Lauri Leesi on kunagi Europeia sarjas Rimbaud´ võitlusaruande ära trükkinud. Poeemi pealkiri on “Hooaeg põrgus”. Niisiis – kolmekümne kolmandal sekundil teeb Esto-TV esimese vihje põrgule.
0' 35" Valdo Pant küsib lastelt, kas nad teavad, kust ja kuidas meie esivanemad tulid Soome lahe äärde.
0' 47" Algab vastavasisuline multifilm.
1' 16" Esimene multifilmieestlane jõuab kohale
1' 51" Ekraanile ilmub Kapo ametnik (päris, mitte multikategelane)
2' 10" Hääl kaadri tagant küsib, kas sellist Eestit me tahtsimegi.
Esimese saja kolmekümne sekundiga tekib järgmise assotsiatsioonide rida: põrgu; lahkumine kodustest Uurali mägedest; rännak, mille lõpus on tinahall Soome laht, Kapo ametnik, kahtlemine elu mõttes. Juba tundub, et kisub tüüpiliseks eesti filmiks. Aga tundeks see jääbki, sest
2' 33" saabuvad maskeerunud Ken ja Tolk Vabaduse platsile, et asuda otse vabariigi aastapäeva paraadil õõnestama meie kaitsetahet. Erinevalt Juris Podnieksi filmist “Kas on kerge olla noor?”, mille tegevus algab punkt-instseneeringuga Riia kesklinnas, kaevuvad Ken ja Tolk noorsookultuuri ürgsematesse kihtidesse, üllatades Tallinna kesklinnas vaba päeva nautivaid passante Woodstocki hipideks moondununa. Valehipid püüavad lahingrelvi kasutamiskõlbmatuks muuta, ummistades rauasuudmed tulpidega ja esinevad samas väitega, et tahavad päästa Eurovisiooni festivali, mille takistamiseks olevat Tallinna tänavatele toodud tankid. Paralleelselt uurivad Ken ja Tolk kaitseliidu vanematelt härrasmeestelt, kuidas need suhtuvad rootsi ning saksa kapitali võimutsemisse, andes mõista, et Eurovisoon on rahajõmmide üritus. Keegi ei saa enam lõpuks aru, mida Ken ja Tolk tahavad öelda.
5' 54" Politsei viib valehipid ära. Loodetavasti ülekuulamisele.
6' 02" Ekraanile ilmub Jüri Lina, et rääkida vabamüürlaste vandenõust. Ka talle ei meeldi rahajõmmide laiutamine.
6' 29" Detektiivid Ken ja Tolk on jõudnud saksa kapitali pesasse – BMW müügisalongi, et jäädvustada, kuidas Marko Matverele antakse üle autovõtmed. Kas altkäemaks, küsivad noored uurijad.
7' 18" Algab ebaseaduslik jälitustegevus, mille käigus Esto-TV uurimisgrupp sõidab Matverel sabas. Mihkel Kärmas sai umbes samasuguse tegevuse eest kaela kohtuhagi. Kuid Esto-TV ei karda kuraditki.
7' 50" Ja ongi kurat platsis! Matveret jälitades jõuab uurimisgrupp väidetavasti Linnateatri põrgusaali, kus toimub orgia paljaste naiste osalusel. Satanistlikke nilbusi dirigeerib loozhimesiter Püha Elmo isiklikult. Veristatakse Juhan Paadamit.
9' 21" Esto-TV tugib linnahalli eurovisiooni eelvoorule. Ivo Linna tunnistab intervjuus, et saksa kapitali invasioon on alanud. Ka Jaak Joala tunnistab kõik üles. Kaasa arvatud selle, et zhürii on otsust langetades narkootikumide mõju all. Joala on Baikonuri kosmodroomi aukodanik ja ei karda pattu tunnistada. Esto-TV uurimisgrupp torkab ühele lauljatarile tühja purgi nina alla ning palub dopinguproovi võtmise eesmärgil sinna sisse pissida. Õnnetu lauljatari nimi on Blacky.
Niisiis – üheksa ja poole minuti möödudes hakkab Esto-TV kiusama ühte kaitsetut naisterahvast. Ent jälgigem naisteliini jätku!
15' 05" Ken ja Tolk vestlevad eurolaulja Sahleniga. NB! Ei kiusa teda, vaid püüavad päästa vandenõulaste käppade vahelt.
17' 47" Verekeskus. Taas Sahlen, keda vampiirihammastega Tolk näksib kaelast, tekitades igas normaalses mehes pöörast kadedust, sest kes siis ei tahaks Sahleni hammustada?
28' 24" Ekraanile ilmub Evelin Int-Lambot, tema all subtiitrid, et ta on valguse saadik.
29' 16" Ken ja Tolk reedavad, et nende abiliste hulgas on kaks pilkat. See, kes on blond, saadetakse Maaema festivalil nõidadega suhtlema (järelikult pälvib estokate hulgas suurimat usaldust).
51' 56" Esto-TV trügib Keskerakonna valimispeole. Noritakse kõigi kallal, vaid Vilja Savisaarega käitutakse aupaklikult.
Faktid näitavad, et shokiajakirjanikud Ken ja Tolk suhtuvad naistesse väga leebelt. Aga mitte igasugustesse naistesse vaid ainult boreaalsetesse, et mitte öelda silmapaistvalt nordilise rassi tunnustega isenditesse. Nagu sinisilmne blond Annely Peebo, keda estokad (erinevalt Matverest) ei jälitanud ega ka kahtlustanud altkäemaksu võtmises. Ei rünnanud nad teda kordagi ka füüsiliselt. Sellal kui vaest Blackyt solvati nii sõna kui teoga. Tõehetk saabub siis, kui kerida lint
34' 54" peale, kus Esto-TV kiusab Hamburgi aselinnapead järgmise kõnega: “…sakslased on tõeliselt kaunid inimesed. Te olete pikad ja nägusad, suurepäraste valgete juustega. Sel ajal kui eestlased üksteist puutoigastega nüpeldasid, oli teil juba parlament ja ülemkohus”.
41' 00" Fikseerib kaamera hetke, kui Tolk näitab Hamburgi neegritele keelt.
Varjatud rassism? Jah! Ja mitte varjatud vaid varjamatu. Ühelegi blondile naisele Esto-TV huligaanid pissipurki nina alla ei toppinud. Toppisid vaid Blackyle.
Ja nii hakkabki Esto-TV kangelaste, vaba ajakirjanduse Sturmabteilungi, oreool lähemal vaatlusel tuhmuma.
25' 15" Huligaanid karglevad Niguliste kirikus, mustad hõlstid üll. Meeleolu on morbiidne. Ken ja Tolk on kehastunud vikatimeesteks.
26' 07" Surmad jälitavad Edgar Savisaart, karjudes “Värise võimur!”.
27' Raekoja platsil selgub, et Savisaar on surmadele hoopis isa.
27' 46" Surmad ronivad Raekoja platsil vabalavale ja teatavad, et on saabunud kahepäise saatana valitsemisaeg, kelle ühel peal on prillid ja teisel vuntsid.
Ühes ja samas tegevusseerias nimetatakse Savisaart võimuriks, siis isaks, siis Saatana üheks pooleks. Miski siin ei klapi, sest saatanal võib olla kaks pead (täpsemalt nägu), kuid pole need kunagi üheaegselt tema õlgadel. Lisapea on kõhu piirkonnas. Küll aga oli saatanal, nagu teadlased-inkvisiitorid 15.sajandi välja uurisid, kaheharuline suguliige, mis võimaldas üheaegselt nii vaginaalset kui anaalset penetratsiooni. Ent kust on Kenil ja Tolgil sellised teadmised? Kas nende pikad mustad hõlstid olidki surmarüüd, või olid need hoopiski inkvisiitorite kehakatted? Edasi.
43' 49" Tolk saabub Lasnamäe valimisjaoskonda.
44' 14" Tolk teeb Keskerakonnale valimisreklaami, mõjutades nahkjoppi kandvat ilmselt venekeelset härrasmeest hääletama Keskerakonna poolt, sest need andvat surnutele kirsturaha tagasi.
44' 35" Huligaani tegevusse sekkub valimisjaoskonnas viibiv ametnik ehk vaatleja, kelle ülesandeks on jälgida, et seadusi ei rikutaks. Just seda aga Tolk teebki. Sõnavahetuses süüdistab Tolk ametnikke pimeduse heaks töötamises. Kuid… Juhul, kui ametnikud lubavad valimisjaoskonnas agitatsiooni teha, kasutavad just pimeduse jõud seda intsidenti valimistulemuste vaidlustamiseks. Juhuslik vastuolu või kindel plaan?
58' 34" Film on läbi. Ekraanil on olnud Kultuurkapitali logo. Ken ja Tolk istuvad nagu Fagott ja Peemot hõrgutisi täis taldriku juures. Valitseb meeleolu justkui Gribojedovi juures. Kurjategijad lubavad lõpetuseks esitada Kultuurkapitalile reklaami. Peemot – Ken tähendab – sirutab käpa välja ja deklareerib “Mina võtan oma raha alati Kultuurikapitalist. Võta sinagi!”. Maskid on langenud. Tehakse avalikult ettepanek minna Avo Viioli teed.
See kõik on vägagi murettekitav. Seda enam, et vana-aasta õhtul, kui ma sõprade seltsis Esto-TV kuritegelikku filmi esimest korda vaatasin, kõkutas Keni ja Tolki seiklusi vaadates kõige rõõmsamalt minu endistest kursusekaaslastest see poiss, kes nüüd Kapos töötab. Ma tean nüüd, et Kapo helikindlate müüride vahel on Esto-TV-l arvukas fännide klubi. Jumal, päästa Eestimaa! ;
