Inimesed tõusid toolidelt, hakkasid edasi-tagasi võnkuma, akadeemilise moega Sakala keskuse suurest saalist sai eriti gruuvi musta musa pidu. 

"Jungle Funk pillutas lavalt helidünamiiti ja lärmitses oma elektrilistel abivahenditel kohati rohkem kui sünnis jazzimoraal seda lubanuks," kirjutas Immo Mihkelson. 

See toimus kolm aastat tagasi, aga ei taha meelest minna. Nüüd on bändi tuumik tagasi, ja mängimas Pärnu suves.

Doug Wimbish on erakordselt kuuma ja intensiivse mängustiiliga bassimängija, keda on oma plaatidele mängima palunud nii Depeche Mode kui Madonna.

Trummar Will Calhoun on mänginud koos väga eripäraste andekate rock-, funk-, rap-, hip-hop-, jazz- kui drum & bassmuusikutega ja oma mängus suudab ta kõiki neid stiile kokku miksida. Koos mängisid Wimbish ja Calhoun 90ndate keskel avanagardses kummalise kõlaga rock'n'roll bändis Living Colour.

Kui need kaks meest koos lavale panna, tuleb sealt särinat kahtlemata. Lisaks võtavad  nad aga kaasa kolmanda põneva musta muusiku, Pat Metheny Groupis trompetit mänginud ja Bobby McFerrini a capella vokaalgrupis Circle Song laulva Mark Ledfordi. Mehe, keda Pat Metheny on nimetanud erakordse stiilitajuga trompetimängijaks: "Meile kui muusikutele on ta avanud mitmeid teid helitekstuuride maailma.”

Terminit "Head Fake" kasutatakse ärimaailmas, kui olukord on kontrolli alt väljas ja arengut ei ole suutud adekvaatselt jälgida: pilk on ühes suunas, aga keha läheb mujale. Kolm musta muusikut pakuvad Pärnus ehk samuti kontrollimatut ja segadusttekitavat helide virr-varri. Igatahes lubatakse dubi, hip-hopi, funki, jatsu ja maailmamuusika sulamit, mida kuulates ühe koha peal seisma ilmselt ei pea.

Kui sellest jääb veel väheks, siis saab samal õhtul samas kohas kuulata ka Riho Sibula, Jaak Sooääre ja Soome muusikute mahedat bossa nova projekti, millele lisab puldist oma osa DJ Raul Saaremets.

Head Fake ja Una Bossa mängivad Pärnu Vallikäärus 28. juunil kell 20.00