Konte täis mets

Kui närv vastu peab, pakub 17. sajandi Uus-Prantsusmaa sisserändajate elust rääkiv suurejooneline sari „Barkskins“ mõndagi nauditavat, kirjutab Mari Laaniste.

National Geographicu telekanali esimene katsetus draamasarjade vallas, raskestitõlgitava nimega „Barkskins“ (hüüdnimi metsatöösulaste kohta), on ette võetud muljetavaldava suurejoonelisusega.

Kaheksaosaline sari tugineb Annie Proulx’ samanimelisele romaanile, õigemini küll vaid selle algusele, mille tegevus toimub 17. sajandi lõpu Uus-Prantsusmaal ning jälgib sisserändajaid uljalt jõe kaldale metsa rajatud väikelinnas. Pinnalise kirjelduse järgi võiks niisiis arvata, et tegu on toreda kostüümi­draamaga, kuid juba avakaadrid teevad selgeks, et nii need asjad ei käi. Esimestest hetkedest peale tiksub „Bark­skinsi“ taustal hirm, varieerudes kergest kõhedusest ja võõristustundest teatraalsete õudusfilmiefektide ja eksistentsiaalse õõvani.