Oletame, et mul on projekt ja tööleping ehitajaga näiteks aastast 1996. Aastal 2006, kui plokid õue maha kallutatakse, ma ehk ei taha selle firma töökvaliteeti, odavaid materjale ega keskkonnatuima suhtumist – ja üldse võiks mu tulevane kodu olla rõõmsam ja valgem. Sest ma olen vahepeal hakanud asju teisiti nägema. Hea peremees viskaks lepingu ahju ja alustaks otsast peale. Lühike järsk lahkuminek on vähem valus kui kogu ülejäänud elu kestev imelik olemine. Inerts maksaks kätte aastakümneid. Tekitaks stressi ja sööks närve. Eluruumi kvaliteet ei huvita ainult seda peremeest, kes kavatseb kohe homme emigreeruda ja maja lollidele müüa.

Veel jõuab uuesti alustada. Miks ei võiks Viru kõrval olla Moodsa Kunsti Muuseum?