Kui Ameerikat poleks, tuleks ta välja mõelda
Ameerika on maa, millest igaüks oskab kõneleda ilma kohal käimata. See pole riigike, nagu Andorra, Singapur, Shveits või Kõrgõztan, millesse enamik inimesi suhtub heatahtliku ükskõiksusega. Ameerikast on kõigil oma emotsionaalne kujutluspilt, veelgi enam, terve tõekspidamiste süsteem. Ameeriklastest kirjutatakse virmade viisi raamatuid, ajalehed avaldavad Ameerika välispoliitikast analüütilisi erinumbreid, arvamusliidrid suhtestuvad ameerikaliku mentaliteediga. Ameerikat ihaldatakse ja põlatakse, vastavalt maailmavaatele seatakse teda eeskujuks või hoiatuseks.
Ameerikat on lahanud kogu eesti intellektuaalne artilleeria Päevaleht, Ekspress, Sirp, Vikerkaar, Akadeemia, Infopartisan, Rein Raud, Jaan Kaplinski, Harri Tiido, Lauri Vahtre, Märt Väljataga. Loomulikult on Ameerikale koha kätte näidanud iga enesest lugupidav euroopa intellektuaal.
Pärast kõike seda infotulva elab Ameerika meie teadvuses mitte kui konkreetne riik, vaid kui kontseptsioon, kui narratiiv, kui sümbol. Kui Ameerikat poleks, tuleks ta välja mõtelda.
Milline usutakse Ameerika olevat?
1. kujund. Ameerika on egoistliku imprealismi kodumaa. Sõjavastaste ja globaliseerumisvastaste meeliskujund. Ameerika on nende kujutluses täissöönud ja ülbe maailmariik, kes oma egoistlike huvide nimel on valmis lõhkuma maailma haprat tasakaalu ja jalge alla tallama riikide ja rahvaste õigusi. Poliitilise retoorika (demokraatia, patriootlikkus ja inimõigused) taga ilmutuvad majanduslikud huvid. Võlusõna nafta. Gigakonsumerism nõuab meeletult energiat ning selle nimel tuleb naftaväljad Lähis Idas oma kontrolli alla saada. Heaolus kümblev ameeriklane elab ülejäänud maailma arvel ning nõuab aga kogu aeg juurde. Sõjaka konservatiivi George W. Bushi juhtimisel on see kujund tõusmas kirkaima tähena üle teiste.
Visuaaliks on põlev tähelipp kirgliku protesteerija pihus.
2. kujund. Ameerika on riik jumaliku missiooniga. Konservatiivide meeliskujund. Ekspresident Ronald Reagan: "Jumalal oli jumalik eesmärk rajada see maa kahe võimsa ookeani vahele, et seda asustaksid need, kel erakordne vaprus ja vabadusejanu." Ameerika kohus on kaitseda korda maailmas, karistada üleannetuid ja levitada demokraatiat viimastessegi kolgastesse. Ameerika peab olema kõikjal, sest me oleme parim osa inimkonnast, tsivilisatsiooni viimane kants. Ainult neil litapoegadel pole tänutunnet, naiselikud eurooplased peesitavad oma heaolus (mis on loomulikult ameeriklaste kingitud), sellal kui meie parimad pojad ja tütred langevad universaalsete ideaalide nimel. Seepärast peab French fries ümber ristima Freedom fries ja sauerkraut'i nimetama Liberty Cabbage'ks.
Visuaalil puurib meid põleva pilgu ja väljasirutatud näpuga Uncle Sam.
3. kujund. Ameerika on ignorantsuse kodumaa. Gallup näitab, et tervelt kolmandik ameeriklastest ei oska kaardi pealt näidata, kus asub Inglismaa. Asjad tulevad tähtsuse järjekorras - minu pere, minu tänav, minu linn, minu riik, siis jupp tühja maad ning alles seejärel ülejäänud maailm. Ameeriklane räägib labaselt ja kõva häälega, sööb ebatervislikke toite, sõidab suurte ja koledate autodega ning ehib oma elukeskkonna kõige näotuma nänniga. President pommitab riiki, mille nime ta ei oska korralikult välja hääldada. Haritud eurooplaste meeliskujund.
Visuaalil on pesapallimütsiga ameerika turist, teate küll, seesama kes laulab Vatikani Peetruse katedraalis "Yankee Doodle Dandy't".
4. kujund. Konservatiivsuse ja fundamentaalse kristluse kodumaa. Vähemuste, feministide, vasakpoolsete liberaalide meeliskujund.
Surmanuhtlus, abortide keelustamine, vähemuste tagakiusamine, nulltolerants. Populaarne telejutlustaja reverend Jerry Fallwell hüüdis pärast 11. septembri rünnakuid: "Kõik teie ristimata paganad, aborditegijad ja feministid, homod ja lesbid, kõik kes te püüate sekulariseerida Ameerikat! Ma osutan näpuga teile ja ütlen "teie aitasite sellel juhtuda"". Ku Klux Klani poliitiline eestkõneleja Pat Robertson sekundeerib: "Feminism paneb naised tapma oma mehi, tegelema nõidusega, hävitama kapitalismi ja muutuma lesbideks". Usuringkondade survel koristatakse bioloogiaõpikutest Darwini evolutsiooniteooria ning kõrged sõjaväelased pajatavad oma kogemustest võitluses saatanaga. Selle kujundi järgi on Ameerika viimaste sõjaliste avantüüride tagamaa on tegelikult uus ristisõda.
Visuaalil seisab kesklääne redneck, käes pumppüss.
5. kujund. Ameerika on tegudemees, kärsitu ja teotahteline kauboi. American dream - ajalehepoisist sirgub miljonär. Ameeriklane ei talu tühja mulisemist, vaid haarab härjal sarvist talle omasel robustsel viisil. Ameeriklasi annab konsolideerida kollektiivse entusiasmi puhangutega, nende südameid võidab lihtsate loosungite ja selgete lahendustega. Skeptilisus ja sofistikeeritus on neile vastunäidustatud. Euroopa sotsiaalsed väärtused on võõrad ideaalidele, mis kuulutavad, et iga mees on oma õnne sepp. Meelislausung: ameeriklased on Marsilt ja eurooplased Veenuselt.
Ameerika armastab võidukaid sõjakäike, aega, raha ja diplomaatilist laveerimist nõudev vaevaline ülesehitustöö ajab tal juhtmed kokku. Peaaegu iga etapp ameeriklase elus kujutab endast omamoodi heitlust, millest keegi alati väljub võitjana või vähemalt saavutab midagi enamat kui teised. Oluline pole mitte see, kas sa võidad või kaotad vaid see, kas sa näed välja võitjana või kaotajana.
Eesti parempoolsete haritlaste meeliskujund.
Visuaalil hüppab Marlboro-mees rodeohärja seljas.
6. kujund. Ameerika on kesklassi kodumaa. American dream - omaenese maja teiste samasuguste majade keskel, oma garaazhi, mänguväljaku ja basseiniga. Võrdsed eeldused ja võrdsed võimalused. On rahustav teada, et su naabrid samasugused kui sa ise. Pole kadedust, pole hirmu. Teised ühiskonnakihid elavad teistes suletud elurajoonides, kuhu pääseb vaid teades parooli.
Visuaalil - barbeque party individuaalelamu tagahoovis
7. kujund. Ameerika on maapealse õnne teostumispaik. Ühendriigid on noor riik, millel puudub kohustus tuhandeaastase ajaloo ees. Siin ei ole feodaalseid seisuseid. Praktilise meelelaadiga Ameerika on osanud kokku korjata parima osa inimkonna kogemusest. Autotööstur Henry Ford: "Me ei vaja traditsioone. Me tahame elada tänases päevas ja ainus ajalugu mis on küünemusta väärt, on ajalugu mida me teeme täna." Ameerika asustasid õnneotsijad kogu maailmast. Siinne kapitalism on kõige edumeelsem, kõige efektiivsem, kõige enam seismas oma kodanike varaliste õiguste eest. Sellesse kujundisse usuvad valdavalt ameeriklased ise ja on taevalikult tänulikud, et neil on privileeg olla sündinud sellisel ajal sellises kohas.
Visuaalil on õnnelik koduperenaine, kesk kaunilt läikivaid kodumasinaid.
8. kujund. Ameerika kui hirmu kodumaa. Ameeriklane kardab 24 tundi ööpäevas. Kardetakse töökoha kaotust, laste pätistumist, vähki, aksiahindade langust ja üleilmset terrorismi. Valitsus võtab kogutud vara. Pangad võtavad krediidi. Meedia genereerib hüsteeriat. Linnades liiguvad narkarid ja gängid. Ukse taga hiilib maniakk ja sarimõrvar. Hirmuga kolitakse eeslinnadesse, suletakse end riivide taha ning organiseeritakse naabrivalvet. Ameeriklane varustab end kõikvõimalike relvadega ja kuulutab, et iga mehe püha kohus on kodu ja pere kaitsmine.
Ameerika valitsus teeb kõik selleks, et ühel ajal külvata hirme ja samas pakkuda selle eest kaitset, pidada igikestvat võitlust kõikjal pead tõstva Kurjaga.
Ameeriklane ei saa öösel magada seni, kuni Mesopotaamia kõrbes kolistab aatompommiga kuri murjan, kes tahab hävitada ameerikalikku elulaadi. Terrorist ei maga. Kurjuse telg laieneb, iga äraraiutud pea asemele kasvab kümme uut.
Visuaalil arreteerib tubli võmm mustanahalist sarivägistajat reality TV sarjas "Cops"
9. kujund. Ameerika on sallivuse ja kosmopoliitsuse kodumaa, suur sulatustiigel. NY ja LA taolistes metropolides valitseb multikultuurne atmosfäär, kus erinevad rahvused, vähemused ja subkultuurid elavad kõrvuti ja viljastavad üksteist. Siin ei diskrimineerita kedagi ei rassilise, seksuaalse, ega religioosse kuuluvuse pärast. Ameerika riigile on kunagi aluse pannud tagakiusatud rahvuslikud ja religioossed vähemused ning seepärast on tolerantsus teistsugususe vastu poliitiline korrektsuse esimene pügal.
Seda kujundit eelistavad eelkõige ameerika enda liberaalid ja paadunud urbanistid.
Visuaalil on näiteks mõni Keith Haringi graffiti.
10. kujund Ameerika tähendab ajastutundlikust ja edumeelsust. Ameerika on kaasaegse kultuuri ja ühiskondliku mõtte generaator. Siit on välja kasvanud uued poliitilised või subkultuurilised liikumised (beatnikud, hipid, yuppied, grunge), popmuusika (jazz, rock, blues, soul, hip-hop) ja kodanikuõigused (demokraatia, inimõigused, vähemuste õigused). Ameerikale pani aluse ajastu edumeelseim konstitutsioon, naised võitlesid välja valimisõiguse, Marthin Luther King hüüdis "I Have a Dream", Vietnami sõda viis rahva tänanavale ja LSD sisekosmosesse.
Visuaalil rahu märk.
11. kujund. Ameerika tähendab vabadust. Vaba turg ja individuaalsed vabadused. Vabadus kanda relva, vabadus teha niipalju raha, kui kanda jaksab, vabadus taotleda isiklikku õnne, vabadus elada täisväärtuslikku elu. Vabadus kui kohustus ja vabadus kui põgenemine. Vabadus valida endale vaba elulaad. Vabaduse kategooria on loonud oma esteetika ja ikonograafia: James Dean, biitnikud ja hipid, seksuaalrevolutsioon, "elada kiirelt ja jätta endast ilus laip" elustiil, Bonnie ja Clyde. Maastik aitab kaasa, Route 66 kannab meid 100 miilise tunnikiirusega idarannikult ja läänerannikule, teel laiuvad piiritud kõrbed ja preeriatasandikud.
12. kujund. Ameerika on enesenäitamise ja edevuse kodumaa. Ameeriklase keha ja välimus kiirgavad signaale ühiskondlikust positsioonist, isikukvaliteedist ja varalisest seisust. Tähtis ei ole mitte tegelik rikkus, vaid mulje küllusest.
Suured autod, suured villad, suured musklid ja suured egod lõppematul catwalkil. Hollywoodi staaride luculluslikud peod. Fännikarjad, wannabed, look-a-like'd. Tänavad on täis Britneysid ja Jennysid. Ilukirurgid rikastuvad, sest välimus määrab edukuse. Moodsa aja tuhkatriinud otsivad Miami Beachil oma sugar-daddy'sid. Woody Allen: "80 protsenti edust seisneb enese näitamises". Kui sind pole Vanity Fairis, siis pole sind olemaski. Nn. "tavaline inimene" võtab oma 15 minutit kuulsust välja Jerry Springeri teleshows. New Yorgi tänavapühkija väljendab end paremini kui eesti president, sest teda on kasvatanud meedia.
Visuaalil jõurab briljanthammastega gängstaräppar kesk tibiparve valge Bentley kapotil.
13. kujund. Ameerika on tarmuka pealiskaudsuse kodumaa. Hi, how are you? Fine thanks, my mother died this morning. Oo really - thats nice.
14. kujund. Ameerika on hüpertarbimise kodumaa. Kalle Lasni ja teiste kriitiliste aktivistide meeliskujund. Linnasuurused hüpermarketit täis ühekordseks tarbimiseks mõeldud sodi. Igal jõululaupäeval kannavad jõuluvanad laiali miljardite dollarite väärtuses tooteid. Reklaamitööstus on võimas iha genereerija ning shoppamisest saab õnne substants. Sirbi rämpsu eris kirjutab Riste Keskpaik: Tänapäeval ei toodeta Ameerikas midagi seepärast, et see oleks vajalik või et see kestaks kaua, vaid juba algusest peale toote lõppu silmas pidades. Kasvavad rämpsuhunnikud ei ole mitte tarbimisühiskonna kõrvalnähud, vaid alustalad. Vaid kuus protsenti ameerika majanduse materjalivoogudest jõuab toodetesse, ülejäänu raisatakse." Miami suuruses linnas pole ühtegi koduelektroonika parandustöökoda.
Ameerika ekspordib tugevama õigusega oma konsumeristlikku elulaadi, tooteid ja tarbimisväärtusi ning varsti näeb kogu ülejäänud maailm välja nagu vaese mehe Ameerika.
Visuaalil kõrgub Big Mac, keset pakkepaberist sodi.
15. kujund. Ameerikat ei ole olemas, see kõik on üks suur pettus, mida viljeletakse Kolumbuse ajast tänase päevani. Lastekirjanik Peter Pichseli ning staarteoreetikute Jean Baudrillardi ja Umberto Eco kinnisidee. Ameerika elu on Disneylandi simulatsioon, tehisühiskond, mis elab anorgaanilises hüperreaalsuses. Mitte miski ei ole siin real thing, Ameerika on välja mõeldud meedia poolt ning meedia paljundab Ameerika simulatiivset tegelikkust. Baudrillardi järgi on Ameerika linnad nagu kõrb, puhas, läikiv ja elutu: "Ameerika elulaad, autode ja inimkehade voolavus, tehnoloogia nõtke ilu paneb unistama orgiast ja kannibalismist, enesetapumotellidest, millestki, mis rüvetaks ookeani ja valguse täiuslikkuse, elu arulageda kerguse ja kõikide asjade hüperreaalsuse."
Visuaal Miki Hiir orgial.
Need siin on vaid veepealne osa kõikidest müütidest, käibetõdedest ja kujunditest, mida meie suur ja võimukas vend välja kiirgab.
Andres Maimiku ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm "Igavene naeratus" esilinastub PÖFF-i raames 5. detsembril.
