25.04.2008, 00:00
Kuidas võru keel sõnu sünnitab
Võru Instituudi spetsialist Mariko Faster ja teadur Evar Saar selgitasid Veiko Märkale mis viisil Võrumaal keeleuuendus kulgeb.
“Uusi võrukeelseid sõnu mõeldakse välja
täpselt samamoodi nagu näiteks uusi eesti ja soome keele
sõnu,” ütleb Faster. Kõige harilikumad viisid on tema
sõnul sõnade liitmine ja tuletamine, aga kui midagi head
pähe ei tule, siis võib sõnu ka laenata.
Spetsialisti sõnul mõtlevad neid välja ennekõike
keele igapäevased kasutajad. Tuntuim sõna, mille autor pole teada
ning mis ei saa olla vanem kui nähtus ise, on pudsunudsija –
“tolmuimeja”. Seda sõna nimetavad koolilapsed oma
võru keele lemmiksõnaks juba aastaid.
Ilmselt
Võru sõjaväeasutustest on üle Võrumaa
käibele läinud õhukese madratsi nimetus lebo ja logelemise
või puhkuse tähenduses lebotama (mõlemad on küll
arvatavasti soome laenud).
Üks viimaseid uusi kuuldud
võru keele sõnu on relaka ehk ketaslõikuri kohta
öeldud tsirr.
Fasteri väitel aitavad sõnaloomisele
kaasa ka ilukirjandus ning ajakirjandus. Näiteks võrulaste Uma Lehe
jaoks on tulnud uusi sõnu välja mõelda.
“Võru Instituudist küsitakse igal aastal järjest enam
keelenõu või soovitakse pikemaid tekste või koguni
kodulehekülgi võru keelde tõlkida. Oma võrukeelne
kodulehekülg on olemas Pintmann Grupil ja mitmed Wõro Kommertsi
pressiteated on tõlgitud võru keelde. Nende firmade jaoks on
loodud palju uut sõnavara, mis puudutab terviseteenuseid, iluhooldust ja
toitlustamist. Mõned väljamõeldud või uuesti
üles otsitud vanad sõnad on saanud laialt tuntuks, näiteks
Varstu kooliteatritrupi nimi Kõgõkogo ‘universum’
või telesaadete pealkirjad Mõtõlus ‘mõtiskelu
vms’ ja Elolinõ ‘olend, organism’ ja teised.”
Iga keel peab uusi sõnu välja mõtlema oma loogikast
lähtudes. Võru keele loogika pole identne eesti keele omaga.
“Näiteks: eesti keeles on olemas sõna koht ja selle
tuletised, võru keeles on samatähenduslik sõna kotus
või paik,” selgitab Faster. “Võru keele loogikast
lähtudes peaks võru keelde tuletisi tegema vaid neid sõnu
kasutades: kotusõpääline või paigapääline ja
kotusõnimi, mitte kohalik ja kohanimi.”
Saar selgitab,
et on olemas mingid tajutavad, kuid kirjutamata konventsioonid, kuidas
võru keel peab kõlama. “Uute sõnade keelde toojad
järgivad neid alateadlikult. Näiteks ts- sõna alguses tundub
võrukesele vahva. Eesti-võru sõnaraamatu koostajad
üritavad teadlikult kinni pidada ka vähem tajutavatest analoogiatest:
kui eesti üks: ühe on võru keele üts: üte ja
ühismaa on sajandeid olnud ütine maa, siis sobib ka Ameerika
Ühendriikide kohta võru keeles kirjutada Ameeriga
Ütisriigiq.”
Ilmselt kõige populaarsem
võrukeelne uudiskeelend on üsäpuutri sülearvuti kohta.
Fasteri arvates on see osutunud eestlaste hulgas populaarseks naljaks
ilmselt eesti keeles tekkivate konnotatsioonide tõttu. “Tegelikult
on siin taustal harilikud sõnad: süli on võru keeles
üsk, arvuti on puutri ehk siis kokku tuleb sülearvuti. Lats
võedas üskä tähendab võru keeles laps
võetakse sülle.”
Fasteri andmeil on mitmelt poolt
välja käidud uute võrukeelsete sõnade
väljamõtlemise konkursi idee, kuid selle peale pole veel
põhjaliku
malt mõelda jõutud. Esmajoones vajavad häid
võrukeelseid vasteid mitmed abstraktsed mõisted.
Faster: “Uusi sõnu loovad juurde ka need, kellel on vaja oma
erialast rääkida võru keeles. Kõrgemat pilotaaži selles
suhtes on näidanud näiteks Kaika suveülikoolides Madis
Kõiv, kõneldes filosoofiast, Enn Kasak filosoofiast ja
astronoomiast, Rein Rootamm füüsikast, Valdis Laan matemaatikast
või arvutiasjadest, Tea Avarmaa keemiast, Jüvä Sullõv
keeleteadusest, Kauksi Ülle kirjandusest, Marju Kõivupuu
rahvaluulest, Pulga Jaan veterinaariast ja muusikast, Urmas Kalla bioloogiast
rääkides jne.”
Võru keele puhul on üsna
tähtis roll ka vanade käibelt kadunud sõnade
ümbermõtestamisel.
Sõnade
ümbermõtestamist harrastas näiteks ka Bernard Kangro oma
esimestes luulekogudes.
Evar Saar: “Kui keele tervis on halb, see
tähendab, keel on väheprestiižne, lähevad selle kasutajad igal
võimalusel laenamise teed, selle asemel et proovida värskelt tundma
õpitud mõistet oma sõnadega väljendada.”
Faster lisab: “Eesti kõige kuulsamaks sõnade
väljamõtlejaks võiks pidada Johannes Aavikut.
Sugugi mitte kõik tema välja mõeldud sõnad ei ole
läinud käibesse ja tema keeleideed üldse ärritasid omal
ajal paljusid. Samasugune viha lööb aeg-ajalt välja ka praeguse
aja inimestes, kes kuulevad, et võru keelt arendatakse ja sealhulgas
mõeldakse välja uusi sõnu.”
Valik võru uudiskeelendeid
higimulk või nahaoosõkõnõ – nahapoor
hähäkuu – mesinädalad
jundipisiläseq – mügarbakterid
kiltpilt – mosaiik
kipõkütsäi – mikrolaineahi
lukskambri – sviit
lühküsilm – mikroskoop
manoqpannus – manus, attachment
meelüs – meene
mesikürvits – melon
napsikapikõnõ – minibaar
pildipilja – dataprojektor
segäjüvä – müsli
söögi majast vällätelmine – catering
tahtakõrs – makaron
teedüstü – fail
tervüsekõbistaminõ – terviseteenused
tervüseviga – puue
võlssvõti või võlssraud – muukraud
(allikad: Mariko Faster ja Evar Saar)
higimulk või nahaoosõkõnõ – nahapoor
hähäkuu – mesinädalad
jundipisiläseq – mügarbakterid
kiltpilt – mosaiik
kipõkütsäi – mikrolaineahi
lukskambri – sviit
lühküsilm – mikroskoop
manoqpannus – manus, attachment
meelüs – meene
mesikürvits – melon
napsikapikõnõ – minibaar
pildipilja – dataprojektor
segäjüvä – müsli
söögi majast vällätelmine – catering
tahtakõrs – makaron
teedüstü – fail
tervüsekõbistaminõ – terviseteenused
tervüseviga – puue
võlssvõti või võlssraud – muukraud
(allikad: Mariko Faster ja Evar Saar)