Liiga kõva mees, et pensionile lubada

USAs Los Angelese külje all Northridge’is elav eestlasest insener Uno Andersson (78, pildil) tahtis juba kuusteist aastat tagasi ­pensionile minna. Aga ta oli liiga kõva tegija, mistõttu tema tööandja, USA suur ehituskontsern Parsons moosis meest karjääri jätkama, pannes talle aina palka ja hüvesid juurde. Alles kaks aastat tagasi suutis Andersson tööga ­lõpparve teha.

Nüüd naudib härra vanaduspõlve California päikese all. Sulistab näiteks oma Northridge’i villa basseinis 28kraadises vees, korjab aiast värskeid apelsine või virsikuid (kui oravad nendega üks-null teinud pole) või kimab niisama sport-Lexusega ringi. Teinekord veedab aega hoopis Eestis, võttes siin suure maiasmoka ja suitsusingisõbrana mitu kilo juurde. Eestiski on härral korralik varandus – mitu maja ning Lexus.

California päike paistab lagipähe, kui Andersson pajatab oma 40aastasest insenerikarjäärist, millest enamiku teenis ta Parsonsis keerukamate infrastruktuuriobjektide juhina, alluvuses kuni 80 inimest. Sadamad, õli- ja keemiavabrikud Saudi Araabias; vasetööstus, haiglad, elu- ja kontorihooned Iraagis; plastitehased ja lõhkeaine hävitamise vabrikud USAs; Ronald Reagani aegne USA raketitõrjesüsteem ja sõjatööstuste “maa-alused saladused”; lisaks kõigele veel umbes kümme lennujaama (teiste hulgas San Francisco rahvusvaheline terminal) ja palju muud.

Eestist lahkus Andersson 12aastase poisina ning jõudis Saksamaa ja Rootsi kaudu USAsse. Täpselt sel ajal – 1960ndatel –, kui jänkid vaevlesid suures inseneride puuduses. Ta oli õigel ajal õiges kohas.