Foto: Ilmar Saabas

„Jäämäetipp“, „Lumi langes“, „Lumekuninganna“ – Beebilõusta neljas album „Andrus Elbing“ ei hoia tagasi metafooridega kokaiini kirjeldamiseks. Tegu pole tühipalja kekkamisega. Ilmselt ei ole kuigi hea toon albumiarvustuses pühendada ülemäära ruumi artisti isiklikule elule ja seda raputanud skandaalidele. Kõik muusikud pole muidugi Beebi­lõustad ning enamiku elus pole olnud ka sellist päeva nagu 4. veebruar 2017. Salme toidupoe röövimise eest pool aastat vangis istunud Beebilõust tundub olevat eri ainete kokteili mõjul toime pandud kuriteost palju õppinud ning on vahepeal isakski saanud. Albumil üritaks Beebilõust justkui aru saada, miks kõik nõnda läks. Aga ta ei süüdista mitte kedagi teist peale iseenda. Nagu „Kui sa küsinud oleks“ kurvalt järeldab: „Ma oleks sulle valetand, et hästi“.

„Andrus Elbingult“ ei leia bängereid nagu „Mendid“, isegi mitte selliseid bravuurikaid lugusid nagu „Mees ma näen so vittu“. Eponüümsele pealkirjale vastavalt on uus album sissepoole vaatav, üritades lahti sõlmida kahe aasta taguse kollapsini viinut, tempo tõmbab vaid korraks üles „Ei tunnista bosse“. Beebi­lõustale omaselt on album täis luuleklassikat, sel korral võib kuulda Puškini riime ja Indrek Hirve. Plaadi ehk kõige parem lugu „Lumi langes“ on üles ehitatud Tõnu Raadiku laulule, mis paari minutiga kasvab tehnoloogilise glitch’i musternäidiseks. Selline pala, mis esmakuulamisel sunnib kohe tagasi kerima, et aru saada, mis nüüd juhtus.

Glitch’i autor on muidugi Eesti räpi mitte-nii-salajane relv 372 Kaspar, terve albumi produtsent. „Andrus Elbing“ on peaaegu sama palju tema kui Beebilõusta plaat. 372 varasemate produde hulka kuulub näiteks Reketi „Köievedu“ ning sarnaste introspektiivsete biitide peal seilab ka terve Beebilõusta album. Oma liistudele truuks jäämine pole sel korral midagi etteheidetavat, maailmas oligi liiga vähe 372 templit kandvaid palasid. Iga taust kannaks välja ka iseseisva instrumentaalina ning iga tekst toimiks ka ilma muusikata, luuletusena. Mõnes mõttes väike ime, et nad omavahel kokku said. Ilmselt üks väheseid Eesti räpi plaate, mida võib kuulata vihma­saju ajal aknast välja vaadates. „Puhka rahus, gängstaräpp!“