Autori kinnitusel on "Meie ravimtaimed" esimene eestikeelne teos, milles iga ravijõudu omava ürt või mari korralikult üles pildistatud. Kuna minu tutvus ravimtaimedega on siiani piirdunud apteegist ostetud kummeli- ja piparmünditeega, pole ma kompetentne selle väite õigsust hindama. Aga hea näeb see enam kui 300-leheküljeline teos välja kindlasti. Kaaned läigivad ja fotode kvaliteedi üle pole põhjust nuriseda. Lugedes üllatas mind tõsiselt, et tervistavaid omadusi evivad paljud taimed, mille tavamõistus suvalise maltsa kategooriasse paigutaks. Näiteks lutsern. Lehmatoiduna teame seda kõik, aga, nagu kinnitab Mall Värva, tugevdab lutsern ka veresooni, alandab veresuhkru taset ja soodustab kaalus mahavõtmist. Sama põnev oli info, et rahvameditsiinis on külmetushaiguste puhul otsitud abi pilliroo juurikast. Üldiselt hakkaski tunduma, et eestlased on läbi aastasadade end arstinud absoluutselt kõigega, mida just saega langetama ei pea. Või siis vähemasti nende taimede juurtest jahu jahvatanud. Märkimisväärne osa raamatust on pühendatud mürgistele taimedele. Ma ei ole küll kindel, kas oli tark tuua ravimtaimede nimistus ära näiteks surmavalt mürgine sinine käoking, mille mugulat olevat "vanasti kasutatud peamiselt valuvaigisti ja rahustina." Teisalt muudavad just sellised ajalukku pöörduvad märkused lugemise põnevamaks. Tore raamat, niisiis. Sobib hästi kingituseks sportlikus vormis vanaisale või -emale, kel kummikud terved, nägemine korras ja palju vaba aega käes.