Martin Kirsiste: jumaldan kõike, mis on sünge, ebatavaline ja veider

Martin Kirsiste (23) on heli- ja visuaalkunstnik ja drag-esineja. Ta on olnud lapsest saati seotud muusikaga, nii koorilaulu, klaverimängu, heli- kui ka audiovisuaalse loominguga.

Martini üks järgmisi töid on helikujunduse loomine Sveta Grigorjeva etendusele „TEKHNE“, mis loodetavasti esietendub juunis Saksamaal ja mida mängitakse Eestis tuleval sügisel.

Vaikus

Vaikimine ja kuulamine on oskused, mida inimeses väga hindan. Meid ümbritsevad alati hääled ja helid ning nende keskel on lihtne blokeerida oma seesmised helid. Panen tihti koduteel muusika kinni, et endaga rääkida. Nende vestluste käigus olen saanud mitmeid teemasid lahti mõtestada ja iseendaga argumenteerida. See on aidanud mul inimesi paremini mõista. Kes ütles, et vaikus on piinlik?

Mõistatused

Oma mõistuse, nutikuse ja loogika teritamine on tegevus, mida tihti teen. Lahendan regulaarselt ristsõnu, kuid eriliseks lemmikuks on jaapani mõistatused (sudoku, nonogramm, takuzu jpt). Aeg-ajalt tuleb sõbrad kokku kutsuda ja teha üks viktoriin või minna põgenemistuppa.

Paranormaalsus ja süngus

Ma jumaldan kõike, mis on sünge, ebatavaline ja veider. Hakkasin õudusfilme koos õega vaatama juba lapsena ning ilmselt sealt see armastus sünguse vastu tuligi. Soovin oma loomingusse alati punuda neid elemente, olgu meediumiks muusika, video, teater või ma ise.

Sidrunid

Olen lapsest saati armastanud kõike, mis on hapu. Kui näen menüüs midagi, milles on sidrun, võib kindel olla, et valin selle. Mäletan lapsepõlvest vene sidrunikomme, mis olid mu lemmikud, kuid kahjuks pole kuskilt suutnud neid enam leida. Ma ei hakka isegi rääkima sidrunite lõhnast – jumalik.