ÜLLATUS-ÜLLATUS: Mõte sellest, et ta vastutab ka Rolls-Royce’ide väljanägemise eest, ajab Chris Bangle’i (vasakul) suure häälega naerma. BMW

Chris Bangle on hetkel ilmselt maailma kuumim autodisainer. BMW (õieti kogu BMW grupi) disainijuhi “valitsemisajal” on maailm saanud näha sõidukeid, mida traditsiooniliselt ja alalhoidlikult BMWlt oodatagi ei oskaks. Ekstravagantsus, avangardism ja vastuolulisus ei ole just need märksõnad, mid baieri autodega seostada võiks.

Aga missugune on nende autode looja ise? Kindlasti ei saa ta olla tavaline. Fotodel meenutab Bangle pisut Eric Claptonit. Natuuris aga…

Genfi autonäitusel 2003. märtsis oli Bangle’i päevakava pehmelt öeldes hullumeelne. Üks nõupidamine järgnes teisele, pikituna intervjuudega. Kuigi Ekspressil oli intervjuu rohkem kui kuu aega ette kokku lepitud, tuli mul ikkagi oma veerand tundi oodata. Külm baieri õlu (baieri autofirma arvelt) maitses palavas näitusehallis suurepäraselt. Ja siis…

Koosolekuboksi uks avanes, osalejad valgusid välja. Boksi jäi vaid üks inimene. Tema ise.

Mind valdas pisuke pettumus. Kujutlesin Bangle’it pikakasvulise jõulise mehena, riietatuna värvikasse ekstravagantsesse casuali. Ent päris-Bangle oli kasvult isegi minust (1.78) lühem ja üsna kleenuke, seljas pintsaklipslasele tüüpiline must ülikond. Värvi lisasid sinise-valgetriibuline särk ja kollane sigrimigrimustriline lips ning peene metallraamiga prillid. Mitte midagi erilist, aga maitsekas ja trés chic. Välimuse järgi võiks talle vanuseks pakkuda vast 35, ent Bangle on juba 46.

Ulatasin oma visiitkaardi. Bangle uuris seada hetke ja esitas ise esimese küsimuse:

"Eesti Ekspress?"–"Jah, see on suurim nädalaleht meie maal."

"Ahaa. Üks mu sober käis hiljuti Eestis. Tüdrukud pidid teil suurepärased olema."

"Kõik ütlevad nii. Räägime asjast kah."–"OK."

Kas teile oli ootamatu, et 7. seeria BMW väljatuleku järel hakkasid kõik Chris Bangle'ist rääkima?

Minu nime esilekerkimine mind ei sega. Meie, disainerid, püüame hoida madalat profiili ja keskenduda autodele. Auto kannab ikkagi firma märki, firma teeb otsuseid, meie lihtsalt töötame seal.

Aga kui vajatakse kedagi tähelepanu keskmesse, mis seal’s ikka, ma saan sellest aru.

Kui te BMW peadisaineriks saite, kas teile anti ka mõni eriülesanne, näiteks muuta brändi imagot või midagi sellist?

BMW imagot pole vaja muuta, see on väga stabiilne ja hästi (inimeste teadvusse- T.V.) juurdunud. Minu ülesandeks on kindlustada tulevikku. Brändi väärtused kestavad siis, kui neid hoida inimeste jaoks reaalsetena, ehtsatena. See nõuab pingutamist ja ma arvan, et me peame tegema muudatusi. Muudatused on edasiliikumise osa.

Mulle tundub, et kuni hiljutise ajani oli saksa tootjatel vähe väljapaistva disainiga autosid. Kas nüüd hakkavad asjad muutuma, mitte ainult BMWl?

Kõik firmad püüavad autosid kujundada vastavalt oma põhiideele. BMW pole mitte lihtsalt neljarattaline toode, vaid emotsioonidega auto. Seda on näha ka meie toodangus.

Ma arvan, et paljud firmad püüavad meid järgida, sealhulgas ka Saksamaal. Nii et vastus on – jah, asjad hakkavad muutuma.

Kas teile ei tundu, et Saksa autofirmades on disainerid inseneride ja raamatupidajate poolt ahistatud?

Ei.

Üldse mitte?

Absoluutselt. Tegemist on sümbioosiga – meie ei sa teha autosid ilma nendeta, nemad ilma meieta. Ja mõlemad pooled tahavad teha võimalikult häid autosid.

Võibolla on saladus selles, et insenere on tulnud õpetada mõtlema disainerite moodi ja disainereid inseneride moodi.

Olete  ise ameeriklane. Kas teie autod (7. seeria, Z4, 5. seeria) on rohkem ameeriklaste maitsega kooskõlas kui varasemad BMWd?

Ma arvan, et meie autod on alati olnud hästi kohandatud ameerika maitsele. BMWd on ihaldusväärsed kogu maailmas, ka Ameerikas pole meil iialgi probleeme olnud.

Mis puutub uut 7. seeriat, siis tegelikult on küsimus sisus. See on väga innovatiivne auto. Välimus loob mulje, mis haakub sisuga. Niisuguse auto jaoks on ameerika turul koht olemas.

Mulle tundub, et Ameerika autodisaini juhtmõtteks on suurus ja jõud, kuna Euroopas püüeldakse rohkem esteetika ja funktsionaalsuse poole. Oled sa sellega nõus?

Minu meelest pole need sõnad üksteisega vastuolus. Ma arvan, et suurus, jõud, funktsionaalsus ja esteetika on õiges vahekorras üksteisega väga hästi sobitatavad. Kui miski on jõuline, siis ei pea ta ju ilmtingimata esteetikavaba olema.

Võibolla sa pead silmas, et auto välimus võib olla ekstravertne või introvertne. Ehk "vaata mind" või "ära vaata mind". Mõnel pool Euroopas püüavad inimesed autosid varjus hoida, ameeriklasi seevastu huvitab rohkem autode esiletoomine: "See on minu auto, ma näitan seda teile!" 

Kas inetus on uus suund autodisainis, nagu Stephen Bailey ajakirjas Car kirjutas?

Inimesed kirjutavad oma arvamust väljendades palju ilust ja inetusest, aga see ei tähenda veel, et maailm oleks neist asjadest kokku pandud. Ma ei ole veendunud, et sellistest kontseptsioonidest kirjutavad inimesed oleksid püüdnud asjadesse süveneda ja neist aru saada. Nii et ma ei muretse selle pärast eriti.

Kui palju 7. seeria joontest on sinult pärit? Või ei joonista sa ise üldse?

Auto kallal töötab disainimeeskond, igal autol on oma vanemdisainer (senior designer), meil on peaadisaineri asetäitjad, peadisainerd, ja alles siis olen mina. Mõnikord kolleegid kutsuvad mind mudeli juurde ja joonistamine või mudeli voolimine on ainus viis nendega suhtlemiseks.

Meie vestlus näeb välja umbes nii, et kolleeg küsib "kas sa näed seda ja seda probleemi". Mina joonistan pildi ja ütlen, et "siin on juhtunud see", mille peale ütleb tema, et "ahah, nüüd ma saan aru". Siis ütlen mina, et "võibolla on probleem siin ja siin, äkki peaks proovima seda ja toda".

Ehk lühidalt – joonistamine on osa minu elust, aga ma ei hakka autot disainerite eest ümber tegema. See on lihtsalt interaktiivne suhtlemisvorm.

BMWd võrreldakse alati Mercedesega. Eelmine S-klass oli raskepärane nagu tank, 7. seeria seevastu sale ja õhuline. Uute mudelite puhul on seis täpselt vastupidine. Kas see oli taotluslik või puhas juhus?

Ma ei saa rääkida teise firma seisukohalt, aga ma kinnitan sulle, et püüdsime praeguse 7. seeria teha eelkäijaga võrreldes hästi silmapaistva. Seda oli vaja, Aasias ja Ameerikas pole 7. seeria olnud piisavalt edukas.

Suurus ja atraktiivsus on juba omaette seisukohavõtt (statement) ja seda me tõesti taotlesime. Me tulime välja täiesti uue lahendusega, mitte ei hakanud vana mudelit lihtsalt suuremaks venitama, ehkki oleksime võinud seda teha. Ühest küljest on see väga avangardistlik, teisalt võtab mõnedel inimestel sellega harjumine rohkem aega.

Kas see tähendab, et uus 7. seeria on BMW jaoks ebaloogiline samm?

Ei, vastupidi, see oli loogiline samm, mis väljendab firma suhtumist. Minu meelest on disainerite ülim saavutus on see, kui nad suudavad disainiga peegeldada auto olemust ja samal ajal tuua esile brändi väärtusi. BMW on innovatiivne ja edasipürgiv firma, 7. seeria on äärmiselt uuenduslik ja innovatiivse disainiga. Kõik on loogiline.

Ma ei tea, kuidas teil need protseduurid täpselt käivad, aga mis näo tegid BMW nõukogu liikmed, kui esmakordselt uue 7. seeria visandeid nägid?

Me näitame nõukogule makette, mitte visandeid. Algul oli tegemist hulga kontseptsioonidega, mille hulgast valida. Ehk valida tuli konseptsiooni – konservatiivse, sportliku, avangardistliku või luksusliku alatooniga.

Kui tahetakse teha suurt hüpet nagu BMW 7. seeriaga, tuleb luua mulje kogu firma suhtumisest. Ja kontseptsioonidest valiti välja avangardistlik, tehes selle nii sportliku kui võimalik. Sportlikult kontseptsioonilt võtsime üle mõned kujumuudatused, mis meie arvates avangardistliku väljenduslaadiga sobisid kokku.

Nii et mingit šokki polnud. Tegemist on tsüklilise protsessiga. Uue auto disaini loomisel võtab iga suurem samm umbes kaks-pool kuni kolm kuud aega, seejärel näidatakse tulemust uuesti juhtkonnale. Ja seda tsüklit läbitakse palju kordi, kuni auto saab valmis.

Nii et põhimõtteliselt bossid teavad, mis oli ja mis hakkab tulema?

Just.

Ma olen kuulnud kirjadest, mida BMW margiklubid on saatnud firma juhtkonnnale, nõudes "hullu" Bangle'i vallandamist. Mida bossid sellest arvasid?

Mina ei tea sellistest kirjadest midagi ja ma ei hakka sel teemal midagi arvama.

Ma leidsin ühe sellise kirja isegi internetist.

Nojaa, internetist võib leida kõike. Tahate teada, mida kõike mina olen internetist leidnud?

Pigem mitte. Öelge parem, mis autoga te ise sõidate?

Mul on 7. seeria.

Kas  olete kunagi inkognito sattunud vaidlustesse selle auto välimuse üle, näiteks kuskil bensiinijaamas?

Muidugi. Ja enamuses on vastukaja olnud positiivne.

Tõesti?

Jah.

Oli see Saksamaal?

Mitte ainult Saksamaal, ülemeremaades samuti. Me saime nädalavahetuseks esimesed maskeerimata autod, et neid natuke proovida. Autot polnud veel kuskil ametlikult näidatud, ainult mõned "spioonifotod" olid ilmunud. Aga vägev oli Saksamaal ringi sõita ja kogeda, kuidas inimesed autot nähes reageerisid: "Vau! Mis see veel on!?"

Avalikel maanteetestidel võttis avalikkus autot hästi vastu. Seda oli näha ka saksa autoajakirjadest, lugejate kirjade põhjal oli 7. seeria hinnatumate hulgas. Samas oli ta ka kõige vähemsoositute hulgas, mis näitab selgesti arvamuste polariseerumist. Nii et 7. seeriale on iseloomulik tugev veetlus ja arvamuste lahknevus.

BMW valmistas mullu üle miljoni auto ja seetõttu on raske rääkida margi eksklusiivsusest. Kas äärmuslik disain peab aitama seda taastada?

See on hea küsimus ja paneb mind mõtlema, mida tähendab eksklusiivsus.

Ma pidasin silmas haruldust, eliiti, kvaliteettoodet (premium).

Ma arvan siiski, et see pole üheselt numbritega seotud. Võibolla kui nulle saab liiga palju, hakkavad inimesed muretsema, kas see on ikka kvaliteetauto. Pigem on tegemist inimeste arusaamaga eksklusiivsusest. On riike, kus meil on uskumatult suur turuosa, näiteks Lõuna-Aafrikas võib BMWsid igal pool näha, nad pole sugugi haruldased.

Aga mis puutub disaini osasse, siis ma loodan, et õige poliitika on püüda peegeldada auto olemust sellisena, nagu see tegelikult on.

Kas 7. seeria on aluseks BMW uuele firmanäole (corporate design)?

Jah, me võtame seda arvesse, kuid ei hakka kopeerima. 5. seeria ei näe välja (intervjuu tegemise ajal polnud uue 5. seeria välimust veel avalikustatud) nagu vähendatud 7. seeria. Siiski, kui sa näed 5. seeriat, mõistad ka 7. seeriat paremini. Vähemalt on mulle niimoodi öeldud, kui me juhtkonnale uut 5. seeriat näitasime. Üsna sageli tuli ette reaktsioon "Ahaa, nüüd ma saan aru!"

Kas teie  autosid võib võrrelda moeloojate näitusemudelitega?

Neil asjadel on täiesti erinev elutsükkel. Ühe tegemine võtab aega seitse aastat, teise saab valmis 7 kuuga. Nii et ma ei oska neid hästi võrrelda.

Olen kuulnud öeldavat, et Bangle teeb autosid nagu matšeetega (Fiat Coupe, BMW Z4 küljejooned). Kust sellised jooned tulevad?

Disainer pakub selle algselt välja, projekti vanemdisainer arendab visanditel edasi.

Teie neid jooni siis ei vedanud?

Mida me ka ei teeks, määrame kõigepealt strateegia ja püüame saavutada parima tulemuse. Muidugi väljendab iga disain disaineri(te) isikut, aga eelkõige on tegemist BMWdega. Mina ei ole see, kes ühe või teise joone paika paneb. Inimesed näivad arvavat, et mulle meeldib leida lihtsalt dramaatiliselt esineda.

Kas teie arvates on autosse internetti tarvis?

Jah, ilma igasuguse kahtluseta, inimesed tahavad seda üha enam. Kui sa oled kasutanud interneti navigatsioonisüsteeme, saad kindlasti aru tee- ja liiklusinfo tähtsusest. Häda on selles, et inimesed seostavad internetti harilikult e-meiliga, aga internet ei piirdu sugugi sellega.

Kas iDrive (vaata infokasti – toim.)võiks olla üks viis, kuidas internetti autos kasutatavaks teha.

Jah, muidugi. See oli suur tehnoloogiline hüpe ja me püüdsime sellega lahendada palju probleeme ühekorraga. Ainult aeg näitab, kas me olime õigel teel ja millised lähenemisteed on õiged. Vaatame kasvõi mootoritehnoloogia arengut – keegi pole ju öelnud, et mootor on nüüd lõplikult valmis. Pidevalt tehakse mingeid täienusi, järgmine põlvkond saab alati parem. Sama kehtib ka iDrive'i kohta.

Kas teil on mõni lemmikauto?

Ma ei vaata autosid sellise pilguga. See oleks nagu inimesi hinnata – kas sul näiteks on oma lemmikinimene? Ma püüan nii autosid kui ka inimesi võtta sellistena nagu nad on. Olen sõitnud Z4ga, see oli väga lõbus. Mul on 1950. aasta Fiat Topolino, see on samuti vahva auto.

Kui  näete mõnd uut autot mõnelt teiselt firmalt, kas te vahel mõtlete, et vinge auto, ma oleks ise tahtnud sellist teha?

Ei, ma ei saa ronida kellegi teise kingadesse. Ma või küll tunnustada teist disainerit hea töö eest, aga ma ise oleksin selle kindlasti teistsuguse teinud. Umbes samamoodi võivad end tunda ka heliloojad mõnd uut muusikapala kuulates ja head tööd nautides.

Mahtuniversaalid ja maasturid on kuum sõna. Inimesed küsivad, kas me saame näha Rolls-Royce'i vani või Ferrari maastikuautot.

Ee.., räägime parem BMWst.

Aga te  olete ju BMW grupi disainipealik (Rolls-Royce kuulub sinna gruppiT.V.)!

Hi-hii, olen vist jah! OK, ma, ee... Hi-hi-hii...

Mina olen näinud isegi Rollsi universaali ja pikapit.

Kui sa vaatad firmade ajalugu, siis võib sealt leida igasuguse kujuga keresid, no mida iganes. Need on aja jooksul muutunud täpselt samuti kui mootorid ja šassiid.

Aga ilmselt on mõnede markide puhul interpreteerimine lihtsam. BMW on väga tugevate väärtustega bränd – dünaamika, sõidunauding – ja iga kontseptsiooni ei saa sellega kohandada. SUVid (Sports Utility Vehicle) on popid, aga BMW võttis ja tegi sellest SAVi (Sports Activity Vehicle). X5st sai teenäitaja neliveoliste sõidukite osas. Nii et me võime selliseid asju teha, kui me suudame neile läheneda BMW-päraselt. Me ei hakka kindlasti tegema kaubaautosid või busse, aga see ei tähenda, et me ei võiks teha autosid, mis võivad vedada rohkem pagasit või rohkem inimesi.

Nii et teatud väärtused on siiski sellised, mis ei muutu?

Ee... Ma ei tea. Näiteks see maasturite värk – inimestel on peas teatud ettekujutus, milline üks SUV peab olema. Aastaid tagasi olid kõik kindlad, et ükski maastur ei saa kanda Porsche märki. Aga nüüd on meil Cayenne! Inimesed võtavad ikka keerulisi ülesandeid ette ja püüavad neid omal moel lahendada. Ma arvan, et sellist lähenemist tuleb austada.

Disaini on sageli kirjeldatud kui marketingi tööriista. Niimoodi tuleb välja, et eriskummaline disain pole ju midagi muud kui külm kalkulatsioon?

Ma väga loodan, et see pole nii. Ma ei kiidaks seda heaks.

Kas te tunnete ennast kunstniku või administraatorina?

Disainerina.

See on liik kunstnikke?

Ei ole, meie suhted on teistsugused. Esiteks on disainerid lahendusele orienteeritud, see tähendab, et me tegeleme mingi probleemiga. Teiseks oleme kliendile orienteeritud, me töötame tema heaks. Ja me oleme ka tähendusele orienteeritud, iga disain tähendab midagi.

Kunstnik ei pea ilmtingimata olema kliendile orienteeritud, ei pea ilmtingimata olema tähendusele orienteeritud. Ja ka tiimitöö pole vältimatu, kunstniku looming võib olla väga introvertne. Samal ajal võivad tulemused olla väga head.

Minu meelest hakkavad saja aasta pärast kõik töötama nii, nagu disainerid seda praegu teevad.

Kas te olete ka peale autode midagi disaininud?

Ma olen autodisainiga tegelenud juba 20 aastat, BMWs teeme autodele lisaks ka mootorrattaid, samuti disainime näiteks arvuteid või ronge. Noore disainerina tegin ma tööstusgraafikat ja interjööre, mis oli väga vahva.

Eraelus ma disainin kah, mul on naine ja kodu ning nädalavahetustel on seal palju asju, mida disainida.

Kas te oskate leida seoseid oma autode ja moodsa arhitektuuri vahel?

Kindlasti. Seos autodisaini ja arhitektuuri vahel on olemas. Arhitektuur on autodest ees, kakskümmend-kolmkümmend aastat, aga see vahe väheneb. Kui vaadata, kuidas arhitektid praegu võtavad kasutusele arvutustehnikat, siis eeskuju saavad nad autoehitusest. Nii et selles mõttes arhitektid lähenevad meile, õpivad meilt.

Moodne arhitektuur on kindlasti moodsatest autodest ees. Kui aga vaadata postmodernistlikku arhitektuuri, siis see on väga lähedane postmodernistlikele autodele. Näiteks Z4 on kindlasti postmodernistlikus stiilis.

Mis muusikat te kuulate?

Palju muusikat, väga erinevat – klassikat, jazzi, rocki. Mulle meeldib ka istuda oma poja kõrval ja kuulata tema klaverimängu. Ta mängib kõike – klassikat, bluusi, baarimuusikat. See on väga cool, peegeldab kogu ümbrust ja on äärmiselt inspireeriv.

Kui palju oma tööajast te kontoris istute?

Üsna vähe, üsna vähe. Praegu ma lähen kontorisse mõnikord hommikul enne seitset, et natuke maalida, see on väga cool.

Mis riideid te kannate, ülikonda ja lipsu nagu tema (kõrvalistuv BMW PR-mees, musta ülikonna, valge särgi ja lipsuga--T.V.)?

Nagu tema? Nagu tema!? Hi-hi-hii, ei-ei!

Ma pidasin silmas, et võibolla teile meeldib casual?

Üldiselt ma käin tööl ülikonna ja lipsuga. Mulle meeldib selline riietus, mulle meeldivad lipsud, need on nii kenad. Aga tihtipeale on mu päevakava selline, et ülikonda kanda pole eriti mõistlik ega mugav, näiteks kui on vaja palju autoga sõita. Siis ma riietun muidugi casual’i.

Chris Bangle

46aastane
1956 sündis Ravennas Ohio osariigis
1975–77 Wisconsini ülikool vabade kunstide erialal
1977–1981 Pasadena Art Centre College of Design, kiitusega bakalaureusekraad
1978–1981 Hartkopf Associates, abidisainer
1981–1983 Opel Adam AG, algul interjööridisainer, aastast 1983 interjööridisaini stuudio asejuht
1985–1992 Fiat Centro Stile, eksterjööristuudio juht kuni aastani 1991, seejärel eksterjööridisaini juht,
jaanuarist septembrini 1992 Fiat Centro Stile direktor
1992 BMW disainijuht

Mis on i-Drive?

Põhimõte on väga lihtne: asendada auto armatuurlauas olevad kümned lülitid universaalse, joystick’i-laadsest juhtseadisest ja ekraanist koosneva kasutajaliidesega.
Võeti kõigepealt kasutusele BMW 7. seerial, hiljem muudetud kujul ka 5. seerial ja Rolls-Royce Phantomil.
Põhimõtteliselt saab i-Drive’iga juhtida auto kõiki funktsioone alates audiosüsteemi sound’ist ja lõpetades vedrustuse jäikusega. Kriitikud on süsteemile aga ette heitnud liigset keerukust ja juhi tähelepanu hajutamist.