Michel Sittow ootas esimest isikunäitust 500 aastat
Ma jõuan siia tagasi tulla küll ja küll. Vaadata. Neelata. Süveneda. Mäletada. Maalida. Kui ma olen oma Püha Jüriga ühel pool. Ja kui neiu Rump on proua Sittowiks saanud. Ja kui linn on minu omaks saanud, nagu ta peab olema.
Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“, 1970
Viissada aastat tagasi, 1518. aastal naasis Euroopa õukondades kuulsust kogunud maalikunstnik Michel Sittow ligi 50aastase mehena lõplikult oma sünnilinna Revalisse. Tal jäi elada veel seitse aastat. Saksa aladelt pärit isa ja Soome-Rootsi juurtega ema poeg oli reisinud kogu Euroopas, maalinud tähtsaid mehi ja naisi, Jeesus Kristust ja neitsi Maarjat. Ühe tema teose abil sõlmis Taani kuningas Christian II abielu, saates tulevase kaasa juurde Sittowi maalitud portree endast. Michel Sittowi töid näitas Madalmaade asehaldur Austria Margarete uhkusega kuulsale saksa kunstnikule Albrecht Dürerile, kes kirjutas hiljem oma päevikusse, et sellist peent asja pole ta varem näinud. Sittow oli nimekas mees, hinnatud kunstnik, meisterlik portretist ja kui ka see linn, kus ta sündis, tema omaks sai, nagu Jaan Kross novellis „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ kirjutas, siis tema selle linna omaks päriselt siiski vist ei saanud. Ehk juhtub see nüüd, 21. sajandil.