Kuid kui tema fenomeni süvenenumalt vaadata, on kiidulaul mõõdutundetu ja käib närvidele. Liiati ei ole ka Sofi Oksanen see kauaoodatud kirjanduslik valge laev, kes peaks päästma Eesti tundmatuse hädaorust ning näitama kogu maailmale meie ajalugu mingisuguses õiges valguses. Muidugi on Eestis viimasel ajal tehtud Oksanenile ka kõvasti kriitikat, kuid seegi pole tihti tabanud asja tuuma. Mõnel juhul on vasaraga mindud kärbsejahile, mõnel juhul on käitutud vastupidi: otsitud iluvigu siis, kui vaja oleks rääkida hoone kapitaalsetest vigadest. Samas on võimalik konkreetselt kaardistada põhjuseid, miks ühele kirjandussõbrale Oksanen meeldima ei peaks. Eesti Ekspressi ajakirjanikud otsustasid kokku tulla ja neid asju põhjalikumalt analüüsida. Nii istutigi maha, arutati asja ning kirjandustoimetaja võttis arutelu sisu punkt-punkti haaval kokku. Selgusid seitse suuremat momenti — ja nende sees terve hulk pisemaid — miks meile Sofi Oksanen ei meeldi. Ja selgus veel üks huvitav tõsiasi: et kogu kriitikale midagi suurt peab tema loomingus siiski olema, muidu ei räägitaks temast ju üldse, muidu isegi ei kritiseeritaks teda. Ja muidu ei otsiks ka terve Ekspressi toimetus tema loomingus puudujääke!
