„Minu muusika annab universumist positiivse kujutluse“
Siim Nestori intervjuu new age-muusika supertähe Laraajiga, kes esineb 6. märtsil Tallinnas.
Sündinud aastal 1943.
Esimene ametlik album ilmus aastal 1980, koostööna Brian Enoga.
On iseseisvalt või plaadifirmade alt välja andnud lugematul hulgal plaadistusi, kaasa arvatud plaadifirmade All Saints, Leaving Records, Rvng Intl. alt.
Esineb 6. märtsil Tallinnas Erinevate Tubade Klubis üritusel IDA Off Air, algusega kell 19.
„Hei, mina olen Laraaji ja ma räägin sinuga Harlemist, New Yorgist,“ ütleb mulle tasane, mõnusalt madal, väga rahulik hääl aegamööda telefonis. Kõik sõnad justkui hõljuksid mu poole üle Atlandi.
Laraaji – sünninimega Edward Larry Gordon, 75aastane – on viimastel aastatel tõusnud üheks supertäheks new age-muusikas, mis on moodsas muusikapildis üles kerkinud koos ambient’i uue lainega.
Aga Laraaji on musitseerinud, vaikselt enda poolt elektriliseks kandleks ümberehitatud kannelt mängides, sealt pikki-pikki aegamisi lainetavaid helisid teele saates, aastakümneid. 1970ndatel libistas ta sõrmi elektrikandlel New Yorgi tänavatel. Aastal 1979 jäi pargis pilli mänginud Laraaji silma ja avaldas muljet legendaarsele Brian Enole. Eno kutsus mehe päris stuudiosse ja produtseeris kauamängiva „Ambient 3: Day of Radiance“, millest sai Eno veetud ambient-albumite sarja kolmas osa.
Muusikailma uus huvi varase elektroonika vastu on viinud selleni, et Laraaji vanu teoseid on uuesti välja antud, noored muusikud (Sun Araw, Blues Control) on varmad temaga koostööprojekte tegema, moodsad väikefirmad annavad Laraaji muusikat välja ja eakas, ainult oranže riideid kandev õnnismuusik astub üles festivalidel ja kontserdisaalides üle ilma.
Nüüd tuleb ta ka Tallinna. Esineb 6. märtsil netiraadio IDA korraldatud üritusel Erinevate Tubade Klubis. Et muusika on new age, äkki isegi rahustav ja raviv, ei tähenda, et klubisaali saabub täiega ommima lootose asendis esoteerikajullesid, kellel tossab viiruk varvaste vahel ja tseremoniaalne kakao loksub põskedes. Ei, Laraajit kogunevad kuulama kõik, kellele meeldib helgelt helisev deep shit kaunismuusika. Sest see on hip. Esoteerikajulled on muidugi ka oodatud.
Ütlen Laraajile vastuseks, et aitäh, sa vastasidki mu esimese küsimuse ära: „Tahtsingi teada, kuidas su nime hääldatakse. Laraadžii, siis ikka jah.“
„Täpselt. Ja kuidas ma sinu nime hääldan? Siim.“
„Mhm.“
„Väga unikaalse kõlaga nimi.“
„Mhm.“
Aga mida su nimi tähendab?
See on tegelikult hüüatus. See on päikese austamise hääl, päikese pidamine jumalikuks olendiks. Egiptuse päikesejumala nimi oli Ra. Sanskriti keeles „ji“ tähendab armastamist, millegi või kellegi ülistamist ja kiitmist.
Kuidas sa ise enda tehtavat muusikat nimetad?
Taevalik. Taevalik muusika. Taevalik improvisatsioon. Taevalikkusest inspireeritud muusika. Kasutan ka sellist terminit nagu palvuslik muusika.
Paljud kutsuvad seda new age’iks ja eksperimentaalseks muusikaks.
Kas sa ise ei kasuta terminit „new age“?
Ei kasuta, aga ei pane pahaks, kui teised kasutavad.
Sa oled seda muusikat viljelnud aastakümneid. Ja seda üsna omaette. Aga just viimase viie aasta jooksul, kui su vanu salvestisi on uuesti välja hakatud andma, on sinust saanud rahvusvaheline staar. On su elus seeläbi midagi muutunud?
Väga mõnus on. Mingis mõttes olen meeldivalt üllatunud, et selline asi on minu elus just praegusel hetkel juhtunud. Üllatunud ja meelitatud. Ning innustatud sellest, et muusika, mida olen teinud ja teen, pakub aina laiemat huvi. See annab jõudu juurde.
Mis võib olla new age- ja ambient-muusika ootamatu suure tõusu taga?
Võimalik, et olukord maailmas. See tekitab ärevust. Ja segadust, kahtlust ja usaldamatust.
Muusika, mida mina esitan ja kirjutan, on mõeldud lõõgastumiseks, hinge kosutamiseks, stressi maandamiseks ja selleks, et pakkuda inimestele keskkonda, kus nad tunnevad end armastatuna ja turvaliselt. Minu muusika annab universumist positiivse kujutluse.
Ja Siim, it seems so, et inimestel on seda praegu vaja. Mõeldes uudistele sellest, kuidas praegu Maa muutub, mis toimub poliitikas... Liigse stressi all kannatavatel inimestel aitab selline muusikaline keskkond tasakaalu leida.
Kas sa ise jälgid uudiseid?
Ma näen ja loen pealkirju, aga ma ei mõista detaili. Vaatan uudiseid, aga ei saa kuidagi öelda, et saaksin aru, mis täpselt toimub.
Keskkonda puudutavaid uudiseid tunnen mõistagi enda nahal. Kliimamuutust. Seda tunnen ise, ma olen jääkülmas linnas praegu.
Palun kirjelda mulle, kuidas sa oma muusikat kirjutad ja salvestad.
Improviseerin. Ma komponeerin, häälestades oma 36keelelist elektrilist kannelt. Ja seda häälestust kujundan ma tunde ja intuitsiooni kohaselt, kujutades samal ajal ette, et ma maalin. Kui häälestus on valmis, tekitab ta emotsionaalseid pilte ja siis ma uurin neid emotsionaalseid lugusid selle häälestuse sees. Salvestan eri häälestused ja siis kuulan neid üle. Otsin sealt suundi, mida sooviks publikuga jagada. Niisiis uurimine, improvisatsioon ja eksperimenteerimine on minu meetodid. Aga just häälestamisest ma lugude kirjutamist alustan.
Millal sa aru saad, et lugu on valmis?
Tavaliselt vaatan, et ühes loos oleks vähemalt seitse erinevat sündmust või tipphetke. Kuigi teinekord võib lugu olla üksainus pidev triivimine. Otsustan, kas lugu on valmis viie või kümne minutiga või läheb isegi pikemalt.
Eks ole ka oluline, mis otstarbel lugu salvestan. Läheb see plaadile või on mõeldud mõne eriprojekti tarvis.
Ideeliselt peaks mu muusikas iga moment tunduma terviklikuna. Kui olen näiteks teinud 15minutilise loo, siis võiks ükskõik millisel hetkel loo maha keerata ja mõista siiski selle tervikut. See on väga oluline, pean seda komponeerimisel alati silmas. Et kui DJ raadios keerab loo viiendal minutil maha, saab kuulaja terve kogemuse ikkagi kätte.
Kas sa jälgid nende muusikute tegevust ja loomingut, kes tegutsevad sinuga sarnases žanris?
Jälgin. Kõige mugavam on kuulata internetis, Pandoras. Seal on väga mugav jälgida samasse kategooriasse lahterdatud artiste.
Aga mida sa veel kuulad?
Kuulan zydeco’t, Ghana muusikat, ka sümfooniaorkestreid ja koorimuusikat. Teinekord meeldib mulle trance’i kuulata. Samuti Balilt pärit gamelan’i. Ja negro-spirituaale, gospelkoore.
Kui sa kontserte oled andnud oma rahustava muusikaga, kas on kunagi juhtunud, et mõned inimesed on hoopis närvi läinud sellest?
Kas üks või kaks korda... Siis, kui mu eksperimenteerimised on inimesi ehmatanud. Olen sellest õppinud, et teatud eksperimente on parem teha omaette, mitte publiku ees.
Kas igasugune muusika võib inimesi rahustada? Või on teatud stiile, mis kuulajaid kindlasti ärritavad?
Siim, ma usun, et see sõltub kuulajast. Inimest, kes elab üsna meditatiivset elu, rahustab kindlasti just leebe ja lõdvestav muusika. Aga kui inimesel on väga närviline elustiil, siis teda võib maandada ja rahustada just rokkmuusika.
Minu muusika võib mõne inimese ka lihtsalt magama panna. Nad ei pruugi sellises muusikas midagi vajalikku leida.
Kõik oleneb kuulajast. Muusika, mis võib meile lärmakas tunduda, võib teistsuguses kultuuris mõjuda lõdvestavana, inimesi väga meeldival viisil ühendavana.
Ma ei ole kõiki sinu plaate läbi kuulanud, ja nii pean küsima: kas sa oled üldse kunagi trumme, mingeid löökpille kasutanud?
Salvestistel kindlasti mitte... Huvitav mõte iseenesest. Ma mängin küll löökpille, aga pole salvestanud.
Miks?
Mind ahvatleb see tegelikult. Olen parasjagu liikumas tantsumuusika poole ja siis tuleb mul löökpillide kasutamist tundma õppida. Aga seni olen muusikat võtnud kui midagi sellist, mis viib lõdvestuseni ja sisemiste mõtisklusteni.
Äkki ma olen lihtsalt laisk olnud. Ja pean õige trummi leidma.
Oled liikumas tantsumuusikasse!? Räägi sellest palun.
Mulle meeldib tantsumuusika ja ma tantsin ise väga palju. Rütmiaisting on mul väga tugev, aga seni olen rütmide loomiseks kasutanud ainult kannelt, keelpilli.
Ülemaailmse tantsumuusika liikumisega olen kursis ja mul on tunne, et võiksin seda kogukonda kõnetada samal viisil, nagu kõnetan jooga- ja meditatsiooni kogukonda. Muusika, mille järgi saab tantsida ja mille sisu ning sõnad oleksid positiivsed ja ülendavad.
Väga huvitav. Millal me seda kuulda saame?
Mitte järgmisel albumil, aga ehk ülejärgmisel. Järgmine album tuleb klaverimängu plaat. See tantsuplaat tuleb võib-olla aasta 2020 alguses välja.
Legendaarne Brian Eno on inimene, kes avastas su pargis kannelt mängimas. Ta produtseeris su esimese plaadi, viis su plaadifirmade juurde. Kas te käite seniajani läbi?
Jah, tema pani mind globaalsele kaardile. Me suhtleme mõne korra aastas. Kas niisama sotsiaalselt või siis muusika teemal, vahel arutame ka poliitika küsimusi.
Sa annad ka naeruteraapia tunde.
Jah, ma ise nimetan seda naerumeditatsiooniks.
Sa ise mõtlesid selle... asja välja?
Mul olid inspireerijad. Enne muusikat tegelesin aastaid stand-up’iga. Üks hetk lugesin spirituaalse liidri Bhagwan Shree Rajneeshi raamatut „The Orange Book“ (jah, Bhagwan Shree Rajneesh on seesama kurikuulus Osho, aga Laraaji vaimseks õpetajaks on siiski Shri Brahmananda Saraswati – S. N.), milles ta tutvustab eri meditatsioonitehnikaid. Üks neist oli naermise meditatsioon. Niisiis, pärast stand-up’iga tegelemist ja selle peatüki lugemist tundus mulle mõte hommikul üles ärgates kõigepealt 15 minutit naerda midagi sellist, mida tuleks kindlasti proovida. Kui olin seda enda peal katsetanud, tulin mõttele hakata naerumeditatsiooni workshop’e andma.
Alustasin sellega 1980ndate alguses. Esialgu kestis see 15 minutit, aga on nüüd kasvanud kaks tundi kestvaks workshop’iks, mis sisaldab naljakat võimlemist, spirituaalset laulmist ja sügava muusika kuulamist.
Kas ka huumoril on naerumeditatsiooniga midagi pistmist?
Ühistes mängulistes tegevustes on küll huumor sees, aga nalja ma ei viska ja naljakaid lugusid ei räägi.
