Mõtlen, kuidas võiks Laivit kirjeldada inimesele, kes tema asju esimest korda näeb. Tegelikult on ta ju moekunstnik nagu iga teinegi, tema käe all valmivad kollektsioonid, aga ta õmbleb klientidele ka mõõdu järgi riideid. Mõni aeg tagasi kommenteeris siinsamas Areenis moespetsialist Anne VetikLaivi fenomeni nii: „Tumedamat stiili eelistavaid persoone ühendab armastus Laivi Suurvälja aksessuaaride ja Kristel Jänese pesu vastu. Need esemed justkui annavad teada, et nende kandjat lillemustrid ja Liina Steini tort-kleidid ei kõneta.“ Kui ma mõtlen inimeste peale, kelle kohta tean, et neil on Laivi riided, siis üldiselt on nad mu kolleegid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, aga ka teised moodsad inimesed, keda võib nädala sees kohata avamistel Kumus või EKKMis, etendustel Kanuti SAALis, laupäeva õhtul aga Kauplus Aasias, Hallis või Sveta baaris. Aga võib-olla on Laivil veel fänne, keda paelub tema loomingu kunsti- ja tarbeeseme vahepealne olek, tume stiil ja meisterlik käsitöö.
