ISEAt ehk rahvusvahelist elektroonilise kunsti sümpoosioni tunneb eesti kunstiavalikkus üsna halvasti. Kuidas, kunas ja kelle initsiatiivil üldse kujunes ISEA network?

Eestis tuntakse elektroonilist kunsti üldse suhteliselt vähe, vaatamata toimunud festivalidele nagu Interstanding. ISEA puhul on tegemist kahe asjaga: kõigepealt, ISEA on loominguline liit, mis ühendab endas elektroonilise kultuuri erinevaid praktikuid: teadlasi, kunstnikke, kultuuri teoreetikuid, insenere jne. Ja see loodi tegijate endi initsiatiivil kuna elektroonilisel kultuuril ei olnud sihipärast propageerijat ega tegijatel ühtset ideoloogiat ning informatsiooni kogujat/edastajat. Nii asutatigi 1992 aastal peale järjekordset elektroonilise kunsti sümpoosioni ühendus ISEA (Inter Society of Electronic Arts). ISEA sümpoosion on küll vanem kui liit, kuid peegeldab liidu rahvusvahelist olemust sellega, et sümpoosion toimub iga kord erinevas kohas, näiteks viimati aastal 2002

Nagoyas. Iga kord on tegijateks kohalikud oragnistasioonid ning seega on ka üritusel alati erinev nägu.

Kas võiks nomaadse iseloomu tõttu nimetada ISEAt elektronkunsti Manifestaks, kuigi ta pole kuraatoriprojekt?

Manifesta on uuem ning traditsioonilise kaasaegse kunsti üritus ja seega arusaadavam ka kohalikule 'kuulsusjanus' olevale kunstiavalikkusele. ISEA on suuruselt võrreldav, aga printsiibid on täiesti erinevad. Manifesta on kuraatoriprojekt, seega sõltub selle sisu üksikute kuraatorite maitsest ning sellest mis neile kohalikes kunstiruumides ette söödetakse. ISEA puhul on valiku protsess avatud, kõik võivad esitata projekti väljakuulutatud teemdel.

Laekunud taotlused vaatab läbi rahvusvaheline programmikomitee, mis seekord koosnes 42 eksperdist. Ja siis sõelale jäänud projektidega peavad kohalikud organisaatorid tööle hakkama. Tegijate seas hinnatakse ISEAt kui tegijate enda üritust, mis võimaldab oma töid näidata institutsionaalsete sidemeteta tegijatel. Peale selle erineb ISEA Manifestast seetõttu, et näitus on vähem kui pool sündmusest, olulisem osa on konverentsil, mis tõepoolest üritab arendada

interdistsiplinaarset dialoogi ning testib tehnoloogia ja ühiskonna vahelisi suheteid.

Ütlesid, et ISEA on olemuselt interdistsiplinaarne, sellest võtavad kunstnike kõrval osa muusikud, teadlased, insenerid jt. erialade inimesed. Kes valis ISEAle Eesti esinejad?

Eesti esinejad käisid samuti läbi ülalpool kirjeldatud valikuprotsessi. Lisaks

põhiprogrammile on ka kohaliku osalusega kureeritud programmi osa: Andres Lõo on kokku pannud ISEA klubi õhtu muusikalise poole ja Tanel Veenre kutsus eesti moeloojaid osalema ISEA2004 moedemonstratsioonil. Ando Keskküla kureeritud retrospektiivnäitus Tallinna Kunstihoone galeriis annab põgusa läbilõike eesti uue meedia kunstist. Samuti toimub veel mitmeid kohalikul algatusel lisaüritusi, mida organiseerivad näiteks Kultuuritehas ja Multikultuurimaja.

MIlliseid sarnaseid üritusi Euroopas võrdleksid sa oma kaalukuselt ISEAga?

Nad kõik on erinevad, aga Ars Electronica, DEAF ja Transmediale ning Next Five Minutes on mõned mida võiks nimetada.

Töötad-elad juba pikemat aega Londonis. Kuidas inglise elektrokunsti tase on meie omast kuidagi kõrgem? Või pole meil midagi brittide ees häbeneda?

See on selline trikiga küsimus. Eesti elektrooniline kunst on enam sulandunud kaasaegse kujutava kunsti ruumi kui seda on briti oma. Inglismaal on samas jälle tunduvalt enam arenenud erinevate valdkondade vaheline koostöö, seal on väga tugevad kunsti ja teaduse omavahelise koostöö traditsioonid, millest meil Eestis annab hetkel veel vaid unistada. Samuti on seal enam nii ühiskonnakriitilist aktivismil põhinevat elektroonilist kunstipraktikat kui ka tehnoloogia

sügavtundmisel tehtavat. Eestis on küll toredaid ideid, aga paraku ei ole meil ikka veel tekkinud keskkonda, kus oleks võimalik diskuteerida IT spetsialistidel, teadlastel, kunstnikel, ühiskonna- ja kultuuriuurijatel ühisel tasandil ja ühel keelel.

ISEA2004 programm:

15-16 august kruiis Silja Operal (kahe päeva pileti eripakkumine eestlastele 100 Eurot)

16-17 august Üritused Tallinnas (näituste avamised, konverentsid jne.)

19-22 august Üritused Helsingis (peakonverents, põhinäituse avamine, kontserdid jne.)