Nädala album: Väga hea 2012 aasta popmuusika. Ausalt
Hot Chip “In Our Heads”
(Domino)
Maailma kõige hädisema hääle ja olekuga frontmäniga Alexis Taylori ansambel Hot Chip jõudis teadvusse mõne aasta eest, kui igast august prääksus tüütu hipsteri-tippaja elektropaugutamist. Kuidagi piinlik, aga mulle meeldivad nad siiski päris palju. Millega ma mõnd vaenurit või ükskõikset ümber räägiks, kuidasmoodi kiidaks seda briti viisiku viiendat plaati?
Esiteks: Hot Chip on ikkagi reaalne, päris bänd, nüüdseks juba laivis lahmakas orkester – kuus tüüpi ja naistrummar, ilge pinutäis sünte laval ja nii edasi, hea vaadata kohe. Teiseks – viited ja saundid nende muusikas meeldivad mulle kangesti, see, mis neile tüüpidele meeldib, meeldib mulle ka. Kuuleme, et nad on kuulanud tirisevaid fankikitarre, 80ndate lõpu nutuhaussi ja -teknot, sama kümnendi keskpaiga kivisöetolmust, melanhoolset briti elektripoppi, pisut natuke 90ndate gängstarütme, kuuleme, et neile meeldib muljuda sündil korralikke, plörtsuvaid basse ja kuuleme, et nad on ka Motowni mehed, sest kõige kohal hõljuvad toredad soulimeloodiad.
Kolmandaks – ja see on kuidagi ikka esimese punktiga ka seotud – mulle tundub, et Hot Chip on ikkagi selline reaalne, “päris” bänd. Rohkem “päris” kui mingi Kings Of Leon näiteks. No ikka samamoodi toimiv “päris” bänd, nagu on eestlaste jaoks Ewert & The Two Dragons, lihtsalt vahendid on teistsugused.
Noh, ja lood siin, selle peaaegu tunnise plaadi peal on ka ikka väga head, kuulake majesteetlikku “Motion Sicknessi” (algab kahtlaselt tuttava hätiklõbinaga nagu Pet Shop Boysi omaaegne esisingel, äkki see mingi deklaratsioon lausa?!). Kuulake absoluutset 80s-elektro-funk-õnnepopi tippsaavutust, sajaosalist pala “Don’t Deny Your Heart” või siis rusuvat lastelaulusämpliga techno-oopust “Flutes”. See on väga hea 2012. aasta popmuss.
“In Our Heads” on täitsa okei album ka rahuliku sörkjooksu taustaks. Aga klapid kukkusid kogu aeg kõrvast välja, justkui tuletades meelde, milline pehme, ligadi-logadi R’n’B nende esimene plaat ikkagi oli ja kui kõrge mäe otsa Taylor, Joe Goddard, Owen Clarke, Felix Martin ja Al Doyle nüüdseks sellest punktist roninud on. 9/10
