NÄDALA RAAMAT: Jaan Kruusvall. Rabalinnu hõik.
Jaan Kruusvall on mulle alati mõjunud erandliku kirjanikuna. Tema proosa on unikaalne – ma ei oskagi öelda mille poolest. Lihtsalt ei sobitu ühegi eesti moevooluga, on oma tundelisuses ja tähelepanelikkuses erandlik. See on vapustavalt lakooniline, täpne ja kujundiküps. Mulle üllatusena ilmutas hiljuti tõsise Kruusvalli-käsitluse Hasso Krull.
Kruusvalli esiletõus kaheksakümnendatel, näiteks 1983. aastal lavastatud “Pilvede värvidega”, eriti laineid löönud küüditamisainelise draamaga “Vaikuse vallamaja” (1987) ja ka 1996. aastal lavastatud “Hullumeelse professoriga” jäi mul teatrikogemusena läbi elamata, loetud sai aga küll. Ja kõlbas lugeda. Värske näidendiraamat “Rabalinnu hõik” on samuti hea lugemine. Nojah, ta on lõpetanud Gorki nimelise Kirjandusinstituudi, tegutsenud filmitoimetaja- ja dramaturgina, on niisiis väga vormiteadlik kirjanik. Ta teab kuidas näidend töötab, oskab n.-ö. ette anda. Viimased neli näidendit on mu meelest tragikomöödiad rõhuasetusega traagikale. Puhas tragöödia meie ajal tundukski võõras.
Aga olulisemaks pidasin seda, et Kruusvalli näidendid tõid mu meelde ainult mu enese jaoks eksisteeriva termini “talupojakirjandus”. Sellist asja pole justnagu olemas, kuid talud ja meie juured neis on ometi olulised. Kruusvall kirjutab talupojakultuuri hävitamisest, allakäigust ja sellega kaasnevast ühiskondlikkust, ei, pigem mentaliteedinihkest – kasvõi näiteks korvamatust kodutusest. Selles mõttes tõi ta mulle meelde Mats Traadi, kelle “Palanudmäe” mammutromaan –,millest aga kriitika mööda vaatab – on palju teaberikkam mistahes ajalooõpikust. Või siis Kruusvalli paralleelsus Traadi romaaniga “Üksi rändan”, kus maanooruk põgeneb lootuse kaotanuna linna armetut töölisepajukit teenima. Ükski neist autoreist pole nostalgik vaid karmi tegelikkuse selgitaja, nad on n.ö. paralleelid.
Talupojakirjandust on viimasel ajal suurepäraste mälestustega rikastanud ka Heino Kiik (“Kuresaapad”, “Kõndes”), mis aga tegelevad veel kaitstud lapsepõlvega. Keegi hea inimene võiks näiteks magistritööna kombata mu tähelepanekuid talupojakirjandusest.
