Nemos “Ida Sinine”, OTK1 “Instrumentaal Eksperimentaal”

Ilusavärvilised ja eestimaised drum’n’bass-EPd.

Nemos

“Ida Sinine”

(Nemos)

OTK1

“Instrumentaal Eksperimentaal”

(Nemos)

Pärast kümmet tegutsemisaastat on kodumaine “ilusa trummi ja bassi” lipulaev Nemos end ka plaadifirmana suureks pumpamas. Kuidas teisiti seletada tõsiasja, et samaaegselt väljastatakse kaks nelja looga plaati, mille puhul “ilus” keskseks omaduseks. Nemos on kollektiivina olnud ja, ma loodan, et label’ina hakatakse olema üks neist vähestest kodumaistest tegijatest, kes ikka ja jälle ka rahvusvahelist erialast uudiskünnist ületavad.

Joel Tammiku (OTK1) ja Nemose plaadid on sarnased. Kujutan ette, et need, kes näiteks LTJ Bukemit eelkõige pikkade DJ-miksidena tarbinud on ja konkreetsetele lugudele vähem rõhku pööranud, ei teeks ka neil kahel vahet. Omavahel sulanduvad need kaks hästi.

Tähelepanelikumal kuulamisel avalduvad siiski nüansid, mis kaksikuid eristavad. OTK1 meeleolu on pigem endassetõmbunum ja ehk eksperimentaalsem, Nemos väljapoole paiskuvam ja traditsioonilisem. Üks ema, aga kaks isa ehk üks tumedam, teine heledam. Mõlemad sügavad ja atmosfäärilised. Üldsegi on mõnus, et keegi veel aastal 2008 ahviarmastusega sellist muusikat teeb, kummalisel kombel on selles tõsiduses midagi vanamoelist.

Teadmiseks neile, kes muusikat peamiselt autostereos kuulavad või kel Dancemixi aadress teadmata, et plaadid on alla laetavad ka netis. Sel viisil jääte küll ilusatest plaadikujundustest ilma, samas pole ka eriti põhjust nimetatud plaate makist just tihti välja võtta.

8