Nick Cave & Warren Ellis “OST: The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford”

Lindpriide lõpu lood.

Nick Cave & Warren Ellis

“OST: The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford”

(EMI)

Filmide heliribadel on mitu väga head omadust: saab, kuularid peas, ringi käia nagu filmis, raamatuid ja pildilalbumeid süvenenumalt lehitseda, mõnda teist filmi vaadata uue heli saatel, ja lõpuks – taaselustada algseid filmielamusi. Viimane on samas üsna mõttetu tegevus, kuna siis võiks juba filmi uuesti vaadata. Igatahes versatiilne asi; mine tea, kust on tulnud märkused, et heliribad oleksid kuidagi poolikud, et nagu pildita ei tööta eriti. Keskmine hääl ütleb veel tagareast, et ilma lauluta pole üldse muusikat. Üks diip kordus, ei muud. Aga neid ei ole tehtud niisama. See on imehuvitav võimalus näha üht mõtet-teemat mitme eri nurga alt, nii külma kui sooja, nii musta kui valgena. Tõde on ikka poolik. Ühesõnaga, abstraktne värk ja vajab vastavat soovi paindumiseks, ehk ka fantaasiat. Nick Cave ja tema Bad Seedsi kaaslane viiuldaja Warren Ellis kiiguvad kenakesti, läänemaailma algusele hälli- ja haualugusid tinistades. Kangelastele ja kadunud ideaalidele, nukralt aja hoope ja langusi ette aimates. Kuivad viiulid, kääpas klaver ja mitte liiga pealetükkiv melakas teevad teemast ajatu, mõtliku tiksumise, sobides jah täpselt samamoodi praegusesse porilinnade hallusesse kui ka maade ja merede taha, aegade sõlmpunktidesse.

7